REPowerEU kava
Kuidas Euroopa pääseks Venemaa gaasi ja nafta sõltuvusest? Euroopa Komisjon on öelnud, et sellest vabanetakse alles 2030. aastaks. Arvestades Venemaa käimasolevat agressiooni ja sõda Ukraina vastu, ja seda toitvat gaasi- ja naftamüügi tulusid, on see liiga hilja. Paraku ei ole EL liikmesriigid nõus (eriti) gaasi ostmist Venemaalt päevapealt katkestama. EL impordib 90% oma tarbitavast gaasist, kusjuures Venemaa arvele langeb sellest umbes 45%, sõltuvalt liikmesriigist. Venemaalt tuleb ka umbes 25% naftast ja 45% kivisöest. Küll aga on EL öelnud, et on võimalik sõltuvusest Venemaalt pärit fossiilkütustest järk-järgult vabaneda enne 2030. aastat.
8. märtsil tuli Euroopa Komisjon (EK) välja täiendavate suunistega liikmesriikidele, milles kinnitatakse võimalust reguleerida energiakandjate hindu erandlikel asjaoludel, ning sätestatakse, kuidas liikmesriigid saavad energiasektori suurest kasumist ja heitkogustega kauplemisest saadud tulu tarbijatele ümber jaotada. Aprilliks kavatseb EK esitada õigusakti ettepaneku, milles nõutakse, et maa-alused gaasihoidlad kogu ELis tuleb iga aasta 1. oktoobriks täita vähemalt 90% ulatuses hoidla võimsusest. Ettepanek sisaldaks ka sätteid täitmistasemete kontrollimise ja nõuete täitmise tagamise kohta ning näeks ette liikmesriikidevahelised solidaarsuskokkulepped.
See kokku ongi REPowerEU kava, millega suurendatakse kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupanuvõimet, lähtudes kahest eesmärgist: gaasitarnete mitmekesistamine – selleks suurendatakse veeldatud maagaasi ja torujuhtmeid pidi importi väljastpoolt Venemaad ning kasvatatakse biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja impordi mahtu; ning fossiilkütuste kasutamise kiirem vähendamine kodudes, hoonetes, tööstuses ja energiasüsteemides – selleks suurendatakse energiatõhusust, taastuvallikate kasutamist ning elektrifitseerimist ning kõrvaldatakse taristu kitsaskohad. REPowerEU kavas ettenähtud meetmetega saaks EL järk-järgult vähendada fossiilgaasi kasutamist vähemalt 155 miljardi kuupmeetri võrra, mis on samaväärne 2021. aastal Venemaalt imporditud kogusega. Peaaegu kaks kolmandikku sellest vähendamisest on võimalik saavutada ühe aastaga, mis lõpetaks ELi sõltuvuse ühest tarnijast.
Ka on EK lubanud jätkata gaasituru jälgimist, et selgitada välja, kas on põhjust muretseda võimalike konkurentsimoonutuste pärast, mille põhjustavad teatud ettevõtted, eeskätt Gazprom.
EK uurib kõiki võimalusi võtta kasutusse erakorralisi meetmeid, näiteks ajutisi hinnapiiranguid, millega piirata gaasihindade ülekandumist elektrihindadesse. Ta hindab ka elektrituru korralduse optimeerimise võimalusi, võttes arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) lõpparuannet ja muud teavet alternatiivsete hinnakujundusmehhanismide eeliste ja puuduste kohta, et tagada elektri taskukohasus, häirimata seejuures tarneid ja takistamata investeeringuid rohepöördesse.
Samuti käib töö Ukraina ja Moldova elektrivõrkude erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga.