REPowerEU kavast
Eelmisel nädalal, 18.05, tuli Euroopa Komisjon (EK) välja oma REPoweEU kavaga. Esmaseid EK plaane Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kohta oleme ka varasemalt tutvustanud. Nüüd siis – pikk ja mahukas, erinevaid valdkondi kattev kava energiasüsteemi ümberkujundamise kohta. Peamisi põhjuseid, miks Euroopa energiasüsteem on vaja kiiresti ümber kujundada on kaks: 1. vaja on kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest, mida kasutatakse majandusliku ja poliitilise relvana ning mis läheb Euroopa maksumaksjale maksma peaaegu 100 miljardit eurot aastas; 2. ning tulla toime kliimakriisiga.
REPowerEU kavas on selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud meetmed energiasäästu suurendamiseks, energiavarustuse mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks. See kõik peaks aitama asendada fossiilkütused puhtama energiaga nii kodudes, tööstuses kui ka elektritootmises.
Alljärgnevalt peatun veidi lähemalt sellel, mida EK kavandab taastuvate energiaallikate kiiremaks kasutuselevõtuks.
Kõigepealt teeb EK ettepaneku suurendada paketi „Eesmärk 55“ 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%-lt 45 %-le. Ambitsioonikam eesmärk on aluseks järgmistele algatustele:
- ELi päikeseenergia strateegia, mis aitab 2025. aastaks kahekordistada päikeseenergia tootmisvõimsust ja paigaldada 2030. aastaks 600 GW ulatuses lisavõimsust.
- Päikesekatuste algatus, millega kehtestatakse järkjärguline juriidiline kohustus paigaldada päikesepaneelid uutele üldkasutatavatele ja ärihoonetele ning uutele eluhoonetele.
- Soojuspumpade kasutuselevõtu kahekordistamine ning meetmed geotermilise ja päikese soojusenergia integreerimiseks kaug- ja kommunaalküttesüsteemidesse.
- EK soovitus, mis käsitleb suurtele taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamist ja lihtsustamist ning
- taastuvenergia direktiivi muudatused, et nimetada taastuvenergia ülekaalukaks avalikuks huviks.
- Taastuvenergia eelisarenduspiirkonnad, mille peaksid määrama kindlaks liikmesriigid ning nägema ühtlasi ette kiiremad ja lihtsamad loamenetlused väiksema keskkonnariskiga piirkondade jaoks. Et aidata liikmesriikidel eelisarenduspiirkondi kiiremini kindlaks teha, lubab EK omakorda teha energia, tööstuse ja taristuga seotud geograafiliste andmete jaoks loodud digitaalse kaardistamisvahendi abil kättesaadavaks keskkonnatundlikke alasid puudutavad andmekogumid.
- Eesmärk toota 2030. aastaks ELis taastuvallikatest 10 miljonit tonni vesinikku ja importida 10 miljonit tonni, et asendada maagaas, kivisüsi ja nafta transpordisektoris ning tööstusharudes, mille CO2-heidet on keerulisem vähendada.
Vesinikuturu edendamiseks peavad kaasseadusandjad leppima kokku konkreetsetes sektorites püstitatud eesmärkide suurendamises. EK avaldab ka kaks delegeeritud õigusakti taastuvallikatest toodetud vesiniku määratlemise ja tootmise kohta, et tootmine tooks reaalselt kaasa CO2-heite netovähenemise.
- Vesinikuprojektide kiiremaks rakendamiseks eraldatakse teadusuuringuteks täiendavalt 200 miljonit eurot ning EK võtab kohustuse viia suveks lõpule esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide hindamine.
- Biometaani tegevuskavas nähakse ette vahendid (sh uus biometaani tööstuspartnerlus) ja rahalised stiimulid, et suurendada tootmist 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetrini, sh ühise põllumajanduspoliitika abil.
Selle kõige peamiseks rahaallikaks on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest toetatakse piiriülese ja riikliku taristu ning energiaprojektide ja -reformide koordineeritud planeerimist ja rahastamist. EK teeb ettepaneku teha taaste- ja vastupidavusrahastu määruses muudatusi, et lisada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse spetsiaalsed REPowerEU kava puudutavad peatükid, lisaks neis juba sisalduvatele reformidele ja investeeringutele.
Fossiilkütuste tarbimise vähendamine tööstuses ja transpordis
EK on seisukohal, et söe, nafta ja maagaasi asendamine tööstusprotsessides vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tugevdab julgeolekut ja konkurentsivõimet. Energiasääst ja -tõhusus, kütuste asendamine, elektrifitseerimine ning taastuvallikatest toodetud vesiniku, biogaasi ja biometaani ulatuslikum kasutuselevõtt tööstuses võib 2030. aastaks vähendada vajadust maagaasi järele kuni 35 miljardi kuupmeetri võrra. Seda lisaks paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutes prognoositule.
EK võtab kasutusele: - CO2 hinnavahelepingud, et toetada keskkonnahoidliku vesiniku kasutuselevõttu tööstuses ning vahendid REPowerEU rahastamiseks innovatsioonifondist, kasutades heitkogustega kauplemisest saadavat tulu. Sellega toetatakse veelgi ELi sõltuvuse kaotamist Venemaa fossiilkütustest. EK esitab ka suunised taastuvenergia ja elektrienergia ostulepingute kohta ning pakub koos Euroopa Investeerimispangaga tehnilist tuge. Selleks et säilitada ja taastada tehnoloogiline ja tööstuslik juhtpositsioon päikese- ja vesinikuenergia valdkonnas ning toetada töötajaid, teeb EK ettepaneku luua ELi päikeseenergiatööstuse liit ja ulatuslik oskustealane partnerlus. Samuti lubab EK tõhustada tööd kriitilise tähtsusega toorainete tarnimisel ning koostab sellekohase õigusakti ettepaneku.
Et suurendada energiasäästu ja -tõhusust transpordisektoris ning kiirendada üleminekut heitevabadele sõidukitele, esitab EK keskkonnahoidliku kaubaveo paketi, mille eesmärk on märgatavalt suurendada sektori energiatõhusust, ning kaalub seadusandlikku algatust heitevabade sõidukite osakaalu suurendamiseks avalike sõidukiparkide ja ametiautode seas. ELi energiasäästuteatis sisaldab ka mitmeid soovitusi linnadele, piirkondadele ja riigiasutustele, mis võivad aidata kaasa fossiilkütuste asendamisele transpordisektoris.
Mis edasi
Nagu kõik EK algatused, ka see, vaatamata oma mahukusele ja õigusaktide rohkusele, läbib tavapärase konultatsiooniprotsessi: - liikmesriigid, Parlament, nõukogu. Nii, et mis ja kuidas lõpuks rakendub ja mis ajal täpselt, on veel (lähi)tuleviku küsimus.
Talituste töödokument: Investeerimisvajadused, vesinikusektori edendamine ja biometaani kava
Taastuvenergiadirektiivi, hoonete energiatõhususe ja energiatõhususe direktiivide muudatused