Ressursitõhususe meetmesse tuleb tagastada miljoneid eurosid
Kaubanduskoda koos 9 ettevõtjate esindusorganisatsiooniga tegi riigikogule ettepaneku tagastada ressursitõhususe meetmesse ligi 40 miljonit eurot ning avada esimesel võimalusel plaanitud mahus ressursitõhususe parandamiseks mõeldud investeeringute toetusvoor.
Valitsus võttis septembri lõpus vastu otsuse, mille kohaselt suunati ressursitõhususe meetmest ligi 39 miljonit eurot muudesse valdkondadesse. Otsuse otsese tulemusena kadus mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetel võimalus taotleda riigilt toetust ressursitõhususe parandamiseks suunatud investeeringute tegemiseks.
Esimest pöördumist ei võetud arvesse
Esimene ühispöördumine esindusorganisatsioonide poolt tehti 2019. aasta oktoobris rahanduskomisjonile. Pöördumises palusime tagastada toetusmeetmesse ligikaudu 40 miljonit eurot, kuid ettepanekut ei võetud arvesse. Ühe põhjusena tõi rahanduskomisjon välja asjaolu, et ressursitõhususe meetmest raha ära võtmisel lähtuti muu hulgas sellest, et kehtiva perioodi välisvahendid tuleb kasutada 2023. aastaks ja tänase kasutuse juures on tekkinud risk, et ressursitõhususe meede ei pruugi sellises ulatuses realiseeruda st vahendid jäävad kasutamata.
Meile teadaolevalt on tänaseks ressursitõhususe meetmest taotlustega kaetud ca 77 mln eurot ehk 64% eelarvest ning katmata on ainult 36% ehk ca 43 mln eurot. Ressursitõhususe meetmest investeeringutoetuse saamiseks on tänaseks teinud kulutusi 48 ettevõtet, kelle plaanitavate ressursisäästuprojektide rahaline maht on 66 mln eurot ja taotleda soovitud toetuse kogusumma on 22 mln eurot. Vähemalt selle summa ulatuses puudub tõenäoline risk, et toetusraha ei kasutataks ära.
Meetmesse tuleks tagastada vähemalt 22 miljonit eurot
Kaubanduskoda koos teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonidega tegi Riigikogule ettepaneku tagastada ressursitõhususe meetmesse vähemalt 22 miljonit eurot, mis võimaldaks toetust taotleda kõikidel nendel ettevõtetel, kes on tänaseks ressursiauditi juba ära teinud või on see töö veel pooleli.
Eesti ressursitootlikkuse tõstmiseks on riik välja töötanud ettevõtete ressursitõhususe meetme, mille kogumaht oli algselt ca 220 miljonit eurot, millest ca 110 miljonit eurot on Euroopa Liidu vahendid. Meetme alla kuuluvad neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine.
Ettepanekuga liitunud organisatsioonid:
- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
- Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
- Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
- Eesti Masinatööstuse Liit
- Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
- Eesti Elektroonikatööstuse Liit
- Eesti Toiduainetööstuse Liit
- Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
- Eesti Keemiatööstuse Liit
- Eesti Elektritööstuse Liit