Riigikogu võttis vastu automaksu seaduse
Kolmapäeval 12.06.2024 võttis Riigikogu vastu mootorsõidukimaksu seaduse, mille kohaselt tuleb alates 2025. aastast tasuda nii iga-aastast mootorsõidukimaksu kui ka ühekordset registreerimistasu. Riik loodab uue seadusega suurendada tulusid 200-230 miljoni euro võrra aastas.
Iga-aastane mootorsõidukimaks
Mootorsõidukimaksu tuleb esialgu maksta üksnes liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki pealt. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist lähevad maksu alla ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid.
Mootorsõidukimaksu maksajaks on seaduse kohaselt mootorsõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud.
Sõiduauto (M1-kategooria) aastamaks koosneb üldreeglina kolmest komponendist: baasosast, CO2 heite osast ja massiosast. Baasosa suurus on 50 eurot. CO2 heite komponent on seda suurem, mida suurem on auto CO2 heite näit. Massiosa hakatakse arvutama alles siis, kui sõiduki täismass ületab 2 tonni. Kui tegemist on täiselektrilise sõiduautoga, siis koosneb aastamaks baasosast 50 eurot ja massiosast, mida arvutatakse alles siis, kui elektriauto mass ületab 2,4 tonni.
Kaubiku (N1-kategooria) aastamaks koosneb baasosast ja CO2 heite osast. Baasosa suurus on 50 eurot ning CO2 heite osa on suurem kaubikutel, millel on kõrgem CO2 näit. Täiselektrilise kaubiku aastamaks on 30 eurot.
Kui eelnõu varasema versiooni kohaselt vähendas sõiduauto vanus automaksu summat üksnes siis, kui sõiduauto vastutav kasutaja või selle puudumisel omanik on eraisik, siis Riigikogu poolt vastu võetud seaduse kohaselt kehtib vanuse komponent nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele kuuluvate sõiduautode osas. Vanuse komponent kehtib nüüd ka kaubikute osas. Näiteks kui sõiduauto või kaubik on vähemalt 20 aastat vana, siis tuleb selle pealt maksta üksnes aastamaksu baasosa, mille suurus on 50 eurot.
Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt tuleb aastamaksu tasuda ka L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria mootorsõidukite pealt. Nende sõidukite aastamaks on maksimaalselt 90 eurot.
Ühekordne registreerimistasu
Ühekordset registreerimistasu tuleb maksta sõiduautode ja kaubikute puhul. Kui esialgse versiooni kohaselt tuli registreerimistasu maksta üksnes sõiduauto või kaubiku liiklusregistrisse kandmise korral, siis vastu võetud seaduse kohaselt tuleb registreerimistasu maksta ka sõiduki esmakordsel omaniku vahetusel, kui sõiduki eest ei ole varasemalt tasutud registreerimistasu. Erandina ei loeta sõiduki omaniku vahetust esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse või sõiduk on omandatud pärimise teel.
Kuna registreerimistasu tuleb nüüd maksta rohkematel juhtudel, siis on seaduses võrreldes varasema versiooniga vähendatud registreerimistasu määrasid. Näiteks sõiduauto registreerimistasu baasosa on vähendatud 300 eurolt 150 euroni ning kaubikutel 500 eurolt 300 euroni.
Sõiduauto registreerimistasu koosneb baasosast, CO2 komponendist ja massiosast, kui sõiduauto täismass ületab 2 tonni. Täiselektrilise sõiduauto registreerimistasu koosneb baasosast, mille suurus on 150 eurot, ning massiosast, kui sõiduki täismass ületab 2,4 tonni.
Kaubiku registreerimistasu koosneb baasosast, mille suurus on 300 eurot, ja CO2 heite osast. Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu on 200 eurot.
Sarnaselt iga-aastasele automaksule kehtib ka registreerimistasu puhul vanuse komponent ehk mida vanem sõiduk, seda vähem tuleb tasu maksta. Vanusekomponent kehtib nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele kuuluvate sõidukite osas.
Seadusesse on sisse kirjutatud, et registreerimistasu määrad tõusevad 2028. ja 2031. aastal.
Võrreldes varasema versiooniga on seadusesse lisandunud võimalus taotleda registreerimistasu tagastamist, kui sõiduk kustutati eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit. Samas tuleb registreerimistasu tagastamiseks täita mitmeid tingimusi. Näiteks on seda lubatud teha 60 päeva jooksul alates sõiduki registrist kustutamisest ning tagastatav summa peab olema suurem kui 300 eurot.
Kui president kuulutab mootorsõidukimaksu seaduse välja, siis tuleb mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu hakata maksma 2025. aastal.
Riigikogus vastu võetud automaksu seadusega saad lähemalt tutvuda siin.