Riigilõivumäära neljakordne tõstmine ei ole põhjendatud

Riigikogu menetlusse on jõudnud eelnõu, mis tõstab keskkonnakaitselubadega, merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid. Koda tegi Riigikogule ettepaneku vähendada eelnõus vähemalt neid riigilõivumäärasid, mis eelnõu kohaselt tõusevad võrreldes praegusega ligi neli korda.  

Neljakordne tõus ei ole põhjendatud

Eelnõu kohaselt kallinevad näiteks keskkonnalubade nagu vee erikasutusluba ning saasteainete, jäätmete käitlemisluba ja saasteainete paiksest saasteallikast välisõhku viimise luba ligilähedaselt neli korda - senise 520 euro tasemelt 1990 euroni. Keskkonnakompleksloa hind suureneb senise 1240 euro tasemelt neli kuni viis korda. Tasumäärade tõstmise peamiseks põhjenduseks seletuskirjas on kirjutatud, et keskkonnalubade kallinemine on tingitud menetluskulude kasvust.

Kaubanduskoda tõi Riigikogu rahanduskomisjonile esitatud arvamuses välja, et makromajanduslike suhtarvude põhjal ei ole võimalik leida põhjendusi näiteks nelja- ning enamkordsele keskkonnalubade kallinemisele. Selle valguses tekib küsimus, kas aja jooksul on toimingu tegemised muutunud ebaefektiivsemaks, mille tõttu tuleb riigilõive tõsta suuremas mahus, kui on kasvanud keskmine brutopalk ja tarbijahinnaindeks. Kaubanduskoda tegi ettepaneku vähendada kõiki riigilõivumäärasid, mis on tõusnud ligilähedale neli korda, kuna riigilõivumäärade nii mitmekordne tõus ei ole põhjendatud.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2024. Eelnõu § 1 punktid 98–118 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga on võimalik tutvuda Riigikogu lehel SIIN.