Riik hakkab jõulisemalt tõkestama rahapesu

Enne suvepuhkusele minekut jõudis riigikogu vastu võtta ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, mis võimaldavad riigil jõulisemalt ja karmimalt tõkestada rahapesu. Muudatused puudutavad nii EL-i direktiivi ülevõtmist, kui ka seaduse senise täitmise pinnalt sündinud ettepanekuid.

Pankade kohustus põhjendada konto avamisest keeldumist või konto sulgemist

Ettevõtjate seas on palju küsimusi tekitanud asjaolu, et pangad ei selgita, miks nad keelduvad konto avamisest või otsustavad arvelduskonto sulgeda. Arvestades tänapäeva majandussuhete iseloomu ja seotust pangateenustega on kliendi jaoks oluline pangakontole ligipääsu piiramisega seotud põhjuste selgus ja arusaadavus.

Muudatuse eesmärgiks on eelkõige täpsustada pankadel lasuvat kohustust põhjendada, miks ühel või teisel juhul ei soovita nii füüsilisele kui juriidilisele isikule kontot avada või miks juba olemasoleva kliendiga maksekonto osutamise teenus lõpetatakse. Isikud saavad siis soovi korral ka neid otsuseid kohtus vaidlustada. See omakorda motiveerib teenuse osutajat põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik kontosuhet alustada või kas on ikkagi põhjust olemasolev suhe lõpetada.

Teatud juhtudel saab pank siiski põhjendamisest keelduda. Keelduda saab nt juhul, kui seadus seda lubab (nt juhul, kui seda keelab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus või vastuolu riigi julgeoleku, avaliku korraga või muu seadusest tulenev alus).

Kui pank jätab lepingu ülesütlemise põhjendamata, ei mõjuta see ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusevastaselt tekitatud kahju.

Kohustatud isikud võivad omavahel vahetada teavet

Kohustatud isikute omavahelise koostöövõime ning rahapesu tõkestamise efektiivsuse parandamiseks on vajalik seaduses koostöö ja infovahetus selgemalt reguleerida. Muudatuste tulemusel võivad kohustatud isikud (nt pangad ja notaribürood) teha omavahel koostööd hoolsusmeetmete kohaldamisel.  See tähendab vahetada teavet, mida üks neist vajab ja teine on juba hankinud, kuid mida siiani takistas teha mõnest muust seadusest tulenev piirang  (panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirang).

Nimetatud hoolsusmeetmed käsitlevad kliendi või tehingupartneri ja tema tegeliku kasusaaja tuvastamist ning teabe hankimist asjaolu kohta, kas tegu on riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või lähedaseks kaastöötajaga. Tegelikke kasusaajaid ning isikute riiklikku tausta puudutav teave on oma iseloomult avalik, mistõttu ei saa selle suhtes esineda ootust privaatsusele. Vastavat teavet pole võimalik vahetada, avaldamata asjaolu, kas isik, kelle tegelike kasusaajate või riikliku tausta kohta andmeid päritakse või edastatakse on või olnud kohustatud isiku klient või tehingupartner.

Saadud infot on lubatud kasutada üksnes RahaPTSist tulenevate kohustuste täitmisel, arvestades kõiki andmete kogumise, säilitamise ning kaitse reegleid. Teabe edastamise või vahetamise ulatus ja viis lepitakse alati poolte vahel eelnevalt kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Siiski on tegemist teabe vahetamise õigusega, mitte kohustusega. Muudatuse eesmärk on anda kohustatud isikutele võimalused omavaheliseks kulusid säästvaks ja avalikele huvidele vastavaks koostööks.

Täpsustatakse mõistet „tegelik kasusaaja“ ja luuakse tegelike kasusaajate andmekogu

Muudetakse tegeliku kasusaaja mõistet arusaadavamaks. Praktikas on olnud erinevaid tõlgendusi, kes on otsese ja kaudse osaluse puudumisel tegelikku kontrolli omav isik. Seaduses ja seletuskirjas on viited „juhtorgani liikmele“ aga erinevatest edasistes tõlgendustes laiendatakse seda „juht- ja kontrollorgani“ liikmetele.

Tegeliku kasusaaja paremaks määratlemiseks (eelkõige defineerimata mõistete ja tõlgenduste vältimiseks) teeb Rahandusministeerium muudatused (näited) ka tegeliku kasusaaja määratlemise juhendisse.

Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist

Tegelikul kasusaajal on õigus taotleda registri vastutavalt töötlejalt tegelike kasusaajate andmekogus erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist, kui andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu.

Sellisel juhul avaldatakse andmeid üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning rahapesu andmebüroole.

Muudatus jõustub 10.mai 2021.

Rahapesu andmebüroo  iseseisvaks asutuseks

Eraldi märkimist väärib muudatus, millega viiakse rahapesu andmebüroo Politsei- ja Piirivalveameti struktuurist üle Rahandusministeeriumi valitsemisalasse iseseisva asutusena. Eesmärgiks on koondada valdkonna poliitika kujundamine ja praktiline rakendamine ühte kohta. Nii peaks tekkima ka suurem sünergia sarnaste eesmärkidega valitsemisala asutuste vahel, eelkõige Finantsinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga. Muudatuse eesmärgiks on tõhusam rahapesu tõkestamine.

 

Mida veel võiks teada?

Seadusest tulenevad kohustused ei puuduta ainult pankasid. Tegelikult on hoolsusnõudeid täitma kohustatud ka kõik ettevõtted, kui ühe tehingu suurus ületab 10 000 eurot. Selliseid ettevõtteid on Eestis 5000 – 10 000. See tähendab, et nad kõik peavad koguma kliendi taustaandmeid ja neid vastavalt nõuetele analüüsima. Ilmselgelt kõigil neil paljuski väikeettevõtetel pole sellist teadmist ja ressurssi „tunne oma klienti“ protsessi läbiviimiseks. Praktikas on seaduses toodud ulatuses ja nõuetele vastavalt oma hoolsuskohustust võimelised täitma ehk reaalselt rahapesu riske tuvastama vaid mõni protsent eeltoodud ettevõtetest.

Käesolevate muudatustega ei lahendatud olukorda, kuidas ettevõtted saaksid klienti ja oma ressursse vähem koormavamalt hoolsusnõudeid täita.

 Lisaks plaanis rahandusministeerium muuta äriseadustiku sätteid, mille riigikogu võttis vastu 10.03 ja mis polnud veel jõustunud. Äriseadustiku 01.08 jõustuvad muudatused näevad ette, et kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, siis võib põhikirjaga loobuda notariaalsest vorminõudest ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse poolt, millega loobutakse notariaalsest vorminõudest või see taastatakse, peavad olema kõik osaühingu osanikud.

Nende sätete lisamiseks otsiti erinevate osapoolte vahel kompromissi, mis lõpuks ka leiti. Rahandusministeerium ei olnud põhjalikult selgitanud, miks on vajalik need äriseadustiku veel jõustumata sätted kehtetuks tunnistada. Viidatud äriseadustiku sätete mõju rahapesu tõkestamisele on minimaalne.  Sellele olid vastu ka teised turuosalised ja justiitsministeerium. Seetõttu tegi koda ettepaneku see muudatus eelnõust välja jätta.  Seda ka tehti.

Muudatused jõustuvad 10.päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Kõikide muudatustega saad täpsemalt tutvuda SIIN