Riik soovib ettevõtjaid toetada digitaliseerimise osas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega soovitakse ettevõtete digitaliseerimist kiirendada ning toetada.
Eelnõu kohaselt annab EAS ettevõtjatele toetust digitaliseerimise teekaardi koostamiseks, mis peab sisaldama ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Samuti hinnanguid, milliseid tarneahela ning tootmise/teenuse osutamise muresid saab lahendada digitehnoloogiate abil ja mis on mõju ettevõtja ärimudelile/majandustulemustele. Digitaliseerimise teekaart peab andma hinnangu investeerimisvajadusele, ajakavale, tasuvusajale, mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandusnäitajatele. Teekaardis tuleb kirjeldada, millise digitaalse tehnoloogia abil on võimalik muuta ettevõtte ärimudelit.
Digitaalsete arengute toetamine on oluline, et tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet üle Eesti. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 15 000 eurot ning seda antakse ettevõtjale üks kord. Määruses on seatud teatud ettevõtete tegutsemisvaldkondadele välistused. Abikõlbulikeks kuludeks on eelkõige ettevõtjavälise nõustaja osutatud nõustamisteenuste kulud. Abikõlblikkuse periood algab 1. juunist 2020. aastal ja lõpeb 31. oktoobril 2023. aastal. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning perioodi kestus on kuni 6 kuud.
Oluline on toetada ettevõtteid ka tehnoloogiliste uuenduste elluviimisel
Tervitatav on riigi ettepanek toetada ettevõtteid digitaliseerimise kiirendamise osas digitaliseerimise teekaardi loomise kaudu, kuid ainult sellega ei tohiks ettevõtjate toetamine piirduda. Digitaalsete uuenduste elluviimine ja nende toimimise hoidmine on olulised digitaliseerimise osad, mis nõuavad ettevõtetelt palju rahalist ressurssi, mida neil ei pruugi olla. Seetõttu võib juhtuda, et luuakse digitaalne teekaart, kuid edasised sammud jäävad ettevõtetel tegemata ning suurt kasutegurit sellest lõppkokkuvõttes ei teki. Seega peame väga oluliseks riigi toetuse tähtsust ka järgmiste sammude osas.
Koda ei toeta piirangute seadmist ettevõtete asukoha järgi
Määruses nähakse ette, et Tallinna ning Tartu ettevõtjatele kohalduv toetuse määr on ainult 50% abikõlblikest kuludest, kuid teistele ettevõtjatele on toetuse määraks 90%. Tõime arvamuses välja, et erisuse loomine Tartu ja Tallinna ettevõtjatele pole mõistlik ega õiglane. Mõistame, et soov on eelkõige toetada ettevõtteid, kes ei asu suuremates linnades, et mõjutada positiivselt riigi regionaalarengut, kuid osades tööstusharudes asuvadki ettevõtted peamiselt Tartus ja Tallinnas. Näitena võib tuua trükitööstuse ettevõtted, millest enamik asuvad Tallinnas ja Tartus ning kes peaksid erisuse tõttu arvestama väiksema toetusmääraga.
Toetusmeetme kohta saab rohkem informatsiooni SIIT.