Riik võttis arvesse kahte koja ettepanekut seoses välistööjõuga
Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, kusjuures mõlema seaduse puhul arvestas riik ka kaubanduskoja ettepanekutega.
Eesti ettevõte ei hakka vastutama välismaa renditöötaja tulumaksu tasumise eest
2019. aasta suvel tuli rahandusministeerium välja tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga, mille kohaselt oleks Eesti ettevõte pidanud edaspidi tasuma oma mitteresidendist renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaal asuv rendileandja ei oleks maksu Eestis tasunud. Näiteks kui Poola ettevõte rendib Ukraina kodanikest töötajaid Eesti ettevõttele ning Poola ettevõte ei oleks Eestile tasunud tulumaksu renditöötajate Eestis tehtud töö eest, siis oleks maksu- ja tolliamet küsinud tulumaksu Eesti ettevõttelt, kelle juures välismaalased töötasid. See tähendab, et maksu tasumise kohustus oleks teatud juhtudel olnud Eesti ettevõttel ka siis, kui ta ei oleks olnud välismaalaste tööandja.
Kaubanduskoda oli sellisele muudatusele vastu, sest see oleks ebaproportsionaalselt suurendanud Eesti ettevõtete vastutust. Eesti ettevõte ei tea, kui palju välisriigi tööandja välismaalasele töötasu maksab ning samuti puudub tal ülevaate, kas ja millises ulatuses on välisriigi tööandja Eestis oma maksukohustust täitnud.
Rahandusministeerium võttis arvesse kaubanduskoja ettepanekut ning muutis vastavalt ka tulumaksuseaduse muutmise eelnõud. Riigikogu poolt vastuvõetud seaduses on kirjas, et mitteresidendist renditöötaja töötasult peab Eestis tulumaksu tasuma rendileandja tööandja ehk välismaa ettevõte ning Eesti ettevõttele täiendavat vastutust ei teki. Muudatus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Kasutajaettevõte mõiste läks selgemaks
Riigikogu võttis vastu mitmeid olulisi muudatusi ka välismaalaste seaduses. Üks olulisim muudatus on seotud kasutajaettevõtte mõistega.
Siseministeerium soovis esialgu panna Eesti ettevõtetele täiendavaid kohustusi olukorras, kus Eesti ettevõte tellib mõnelt teiselt ELi liikmesriigis asuvalt ettevõttelt (nt Läti ettevõte) teenust (nt hoone lammutamine) ning see teine ettevõte saadab teenuse osutamiseks Eestisse kolmandate riikide kodanikke (nt Ukraina kodanikke), kel on vastavas ELi liikmesriigis elamise ja töötamise õigus. Toodud näites oleks Eesti ettevõte kasutajaettevõte ning ta peaks järgima kasutajaettevõtte kohustusi. Näiteks peaks Eesti ettevõtja küsima Läti ettevõtjalt Eestisse lammutustöid tegema tulevate kolmandate riikide kodanike nimed, et Eesti ettevõtja saaks kontrollida, kas kolmandate riikide kodanikel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.
Kaubanduskoja hinnangul jäi ebaselgeks, kas uued kohustused kehtivad teenuse osutamise ahelas ainult esimesele Eesti ettevõttele, kes välismaalasega kokku puutub või kõigile. Näiteks kui üks Eesti ettevõte (tellija) tellib hoone lammutamise teiselt Eesti ettevõttelt (peatöövõtja) ja töövõtja tellib lammutustööd omakorda Läti ettevõttelt (alltöövõtja), kes kasutab Eestis lammutustöödeks Lätis elamisloa alusel viibivaid Ukraina kodanikke, siis kas kasutajaettevõtjaks loetakse peatöövõtjat, alltöövõtjat, tellijat või kõiki isikuid.
Suurema õigusselguse saavutamiseks lisas riigikogu eelnõusse põhimõtte, et kasutajaettevõtteks loetakse ettevõtet, kes võimaldab vahetult välismaalasel Eestis töötada. Sellest muudatusest võib välja lugeda, et näiteks tellijat või peatöövõtjat ei loeta kasutajaettevõtteks ja neil ei teki täiendavaid kohustusi. Samas päris kindel ei saa sellises tõlgenduses olla ning praktika näitab, kuidas hakatakse uut sätet kohaldama.
Välismaalaste seaduse muudatused jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Suure tõenäosusega jõustuvad muudatused juuli esimeses pooles.
Välismaalaste seaduse ja tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda SIIN.