Roheliste ettepanekute paketist ehk kestlikud tooted normiks

Märtsi lõpul (30. märts) tuli Euroopa Komisjon (EK) välja mitme olulise ettepanekuga nime all „Rohelise kokkuleppe ettepanekute pakett“. Nende õigusnormide eesmärgiks on muuta peaaegu kõik ELi turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja energiatõhusaks kogu nende olelusringi jooksul alates tootedisainist kuni igapäevase kasutamise, kasutusotstarbe muutmiseni ja olelusringi lõppu jõudmiseni. Nende hulgas on:

• Kestlike toodete ökodisaini määrus
• Uus tekstiilistrateegia
• Ettepanekud ehitustoodete siseturu edendamiseks

Alljärgnevalt tutvustan üht osa EK ettepanekute paketist – kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanekut (Communication on making sustainable products the norm (europa.eu). Selle peamine eesmärk on muuta kestlikud tooted normiks ja vähendada nende üldist keskkonna – ja kliimamõju. EK keskendub just tootedisaini reguleerimisele, kuna sellest sõltub kuni 80% toote olelusringi keskkonnamõjust. EK leiab, et võta-valmista-kasuta-kõrvalda-lähenemisviisi on võimalik vältida ning suur osa toote keskkonnamõjust oleneb tootedisaini etapis tehtud valikutest.

Kuigi ELis juba kehtivad mõned valdkondlikud õigusnormid, mille eesmärk on muuta tooted keskkonnasäästlikumaks ja energiatõhusamaks, on vaja laiemat raamistikku keskkonnasäästlikkuse ühtlustatud normide kehtestamiseks. Ettepanekuga kehtestatakse uued nõuded, et muuta tooted vastupidavamaks, usaldusväärsemaks, korduskasutatavaks, uuendatavaks, parandatavaks, kergesti hooldatavaks, remonditavaks ja ringlussevõetavaks ning energia- ja ressursitõhusaks. Lisaks tagavad tootepõhised teabenõuded, et tarbijad teavad oma ostude keskkonnamõju. Kõigi reguleeritud toodete puhul võetakse kasutusele digitaalsed tootepassid. See (EK arvates) lihtsustab toodete parandamist või ringlussevõttu ja hõlbustab probleemsete ainete jälgimist kogu tarneahela ulatuses. Ettepanek sisaldab ka meetmeid müümata tarbekaupade hävitamise lõpetamiseks, keskkonnahoidlike riigihangete laiendamiseks ja kestlike toodete edendamiseks.

Olemasolevat ökodisaini raamistikku laiendatakse kahel viisil: esiteks hõlmatakse võimalikult laia tootevalikut ning teiseks laiendatakse nende nõuete ulatust, millele tooted peavad vastama.

Koos selle ettepanekuga võttis EK vastu ka ökodisaini ja energiamärgistuse töökava aastateks 2022–2024, et reguleerida uusi energiamõjuga tooteid ning ajakohastada ja tugevdada juba reguleeritud toodetele seatud nõudeid üleminekumeetmena kuni uue määruse jõustumiseni. Selles käsitletakse eelkõige olmeelektroonikat (nutitelefonid, tahvelarvutid, päikesepaneelid), mis on kõige kiiremini kasvav jäätmevoog.

Nõuete kehtestamine
Peamised kavandatavad meetmed järgivad sama lähenemisviisi nagu jõusolevas ökodisaini direktiivis. St - määrusega nähakse ette raamistik, mis võimaldab kehtestada teises etapis toote tasandi norme delegeeritud õigusaktidega toodete või asjakohasel juhul tooterühmade kaupa.

Uut määrust hakatakse kohaldama võimalikult paljude toodete suhtes ning nõuded kehtestatakse tootespetsiifilistes õigusaktides. Samuti võidakse nõuetes käsitleda ringlust takistavaid aineid ja ringlussevõetud materjali sisaldust ning viise, kuidas lihtsustada toodete ümbertöötamist ja ringlussevõttu. 

Samuti kehtestatakse nõudeid tooteid käsitleva teabe kohta. Kõigi reguleeritud toodete puhul võetakse kasutusele digitaalne tootepass. Digitaalne tootepass on vahend, millega soovitakse  parandada toote jälgitavust kogu väärtusahelas, täiendades toote käsiraamatutes või märgistel esitatud teavet. See peaks aitama tarbijatel teha tänu paremale tooteteabele teadlikke valikuid, võimaldama toodete parandajatel ja ringlussevõtjatel saada asjakohast teavet ning aitama ametiasutustel paremini tagada õigusnõuete täitmist. Tootepassi kantav teave määratakse kindlaks tootespetsiifiliste normide koostamisel. See võib hõlmata sellist teavet nagu toote keskkonnajalajälg, ringlussevõtu jaoks kasulik teave, ringlussevõetud materjali sisaldus, teave tarneahela kohta jms. Juurdepääs teabele antakse teadmisvajaduse põhimõttel. Eri isikud saavad juurdepääsu eri teabekogumitele vastavalt iga reguleeritud tooterühma jaoks kindlaks määratud juurdepääsuõigustele. Juurdepääs teabele antakse detsentraliseeritud andmesüsteemi põhjal, mille loovad ja mida haldavad ettevõtjad.

Toodet käsitlevat teavet võidakse esitada ka keskkonnatoimeklasside kujul (näiteks vahemikus A–G), mis lihtsustavad toodete võrdlemist ja mida näidatakse tõenäoliselt märgisena. See toimiks sarnaselt  ELi energiamärgisele ning selle abil võidakse tähistada näiteks toote parandatavust.

Loomulikult on üks esimesi küsimusi, et mis tooted siis on uue määrusega hõlmatud? EK esialgses hinnangus on nimetatud: tekstiil, mööbel, madratsid, rehvid, pesuained, värvid ja määrdeained ning vahetooted: raud, teras ja alumiinium.

Norme võib kehtestada mistahes füüsilise kauba kohta, mis lastakse turule või võetakse kasutusele, sh vahetoodete kohta. Välja jäetakse vaid mõned sektorid, nagu toit, sööt ja ravimid.

Selleks, et võtta arvesse toodete eriomadusi ja eripärasid, kehtestatakse õigusnormid toodete kaupa. Kui aga teatavate toodete (nt elektroonikaseadmed või tekstiilid) vahel on piisavalt sarnasusi, võib korraga kehtestada tooterühmi hõlmavad normid. Vastu võetud õigusnorme hakatakse kohaldama võrdselt kõigi ELi turule lastavate toodete suhtes, olenemata nende päritolust – kas toodetud ELis või imporditud

Ettepanekuga võimaldatakse kehtestada kohustuslikud keskkonnasäästlike riigihangete kriteeriumid. Ettepanekuga tagatakse ka materjalide väärtuse säilimine, nähes ette meetmed, mis aitavad vältida müümata tarbekaupade hävitamist, sh võimaluse keelata asjakohaste tooterühmade puhul toodete hävitamist. Uute meetmetega tõhustatakse ka turujärelevalvet ja nõuete täitmise tagamist, edendatakse nõuetele vastavust ja tagatakse kõigile ELi turule tooteid laskvatele ettevõtjatele võrdsed tingimused.

Tarbijatele mõeldud müümata kaupade hävitamist soovib EK vältida järgmiste abinõudega.
Esiteks suurendatakse läbipaistvust: müümata jäänud tooteid kõrvaldavad suurettevõtjad peavad avalikustama aastas kõrvaldatud toodete arvu, nende kõrvaldamise põhjused ning andma teada, kui suure koguse kõrvaldatud tooteid nad on saatnud korduskasutamiseks, ümbertöötamiseks, ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja kõrvaldamistoiminguteks kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nad peavad tagama, et see teave tehakse kättesaadavaks kas vabalt juurdepääsetaval veebisaidil või muul viisil. Seda meedet kohaldatakse kõigi asjaomaste ettevõtjate suhtes kohe pärast määruse jõustumist. Ettepanekus on sõnaselgelt keelatud meetmetest kõrvalehoidmine, näiteks ei tohi suurettevõtja müüa tooteid hävitamiseks väikeettevõtjatele (kelle suhtes need nõuded ei kehti).

Teiseks võimaldab ettepanek komisjonil ka otsesõnu keelata müümata tarbekaupade hävitamist, kui see on konkreetsete tootekategooriate puhul eriliseks probleemiks. 

On selge, et nii ökodisaini muudatuste kui konkreetsete normide jõustumiseni läheb veel aega. Kõigepealt peavad EK ettepanekute suhtes seisukoha võtma Euroopa Parlament ja nõukogu, viimane tähendab, et ettepanekud peavad läbima konsultatsiooniringi liikmesriikides. Siis saame juba ka oma sõna, meie ettevõtjate tagasiside abiga, sekka öelda. Koja infokandjate vahendusel hoiame liikmeid teemadega kursis.