Rohkem kombineeritud vedusid
07. novembril tuli Euroopa Komisjon (EK) välja kombineeritud vedu käsitleva direktiivi muudatustega. Viimati muudeti kombineeritud vedu käsitlevat direktiivi 1992. aastal. Enne praegust esitas EK kaks varasemat direktiivi ajakohastamise ettepanekut – 1998. ja 2017. aastal, mõlemal juhul võttis komisjon muudatusettepaneku tagasi, kuna kaasseadusandjad ei saavutanud rahuldavat kokkulepet. Praeguseks on mõned direktiivi osad aga aegunud, määratlus ja abikõlblikkuse kriteeriumid põhjustavad tööstusele praktilisi probleeme ning toetus ei ole nii tõhus kui võimalik.
Selle kombineeritud vedu käsitleva direktiiviga luuakse toetusraamistik, et suurendada ühendvedude ja kombineeritud vedude konkurentsivõimet. Kombineeritud vedusid käsitleva ettepaneku eesmärk on muuta kaubavedu säästvamaks, parandades ühendvedude – kaupade veo – kahe või enama transpordiliigiga – konkurentsivõimet võrreldes maanteevedudega.
Ettepanekuga ajakohastatakse kehtivat kombineeritud vedu käsitlevat direktiivi ja täiendatakse keskkonnasäästliku kaubaveo paketti, millest suurem osa võeti vastu 2023. aasta juulis. Pakett aitab kaubaveosektoril täita oma osa ELis rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Nagu paljude viimase aja EK algatuste suureks eesmärgiks on ka selle direktiivi puhul olulised keskkonnaeesmärgid. Sellega soovib EK vähendada kaubaveo negatiivseid välismõjusid, nagu CO2 ja muud heitkogused, ummikud, müra ja õnnetused, toetades üleminekut pikamaa-maanteetranspordilt raudtee-, sisevee- ja meretranspordile. Maanteetransport põhjustab suurema osa ELi transpordi negatiivsest välismõjust, seda nii seetõttu, et see on ülekaalukalt kõige levinum transpordiliik (2020. aastal 74,4 % ELi-sisesest sisetranspordist ja 53,3 % kogu ELi-sisesest transpordist) ning kuna see põhjustab praegu rohkem välismõjusid kaubaveo tonnkilomeetri kohta kui raudtee-, sisevee- või lähimerevedu.
Üleminek maanteetranspordilt ühendvedudele aitaks vähendada transpordi negatiivset välismõju. Paraku ei suuda ühendvedu sageli konkureerida maanteetranspordiga keskmistel ja lühematel vahemaadel haldustakistuste, ümberlaadimiskulude ja väliskulude mittetäieliku arvessevõtmise tõttu.
Ettepanekuga nähakse ette ühendvedude ja kombineeritud vedude tugiraamistik. Ühendvedu on mitmeliigilise kaubaveo liik, mille puhul kaupu veetakse suletud laadimisüksuses, näiteks konteineris, vahetusveovahendis või poolhaagises, ning suletud laadimisüksus laaditakse ümber eri transpordiliikide vahel, ilma et kaupa käideldakse.
Kombineeritud vedu on ühendveo liik, mis vastab käesolevas direktiivis sätestatud eritingimustele; eelkõige puudutab see toiminguid, mis vähendavad negatiivset välismõju 40 % võrreldes maanteevedudega. See tähendab peamiselt vedusid, mille puhul suurem osa veost toimub raudteel, siseveeteedel või merel (lühimerevedu), samas kui palju lühemad maanteeveoetapid toimivad laadimisühikute fiiderina peale-/mahalaadimiskoha ja terminali vahel.
Ettepanek sisaldab kolme sätet ühendvedude edendamiseks üldiselt:
- Sarnaselt üheliigilise transpordiga; kogu ühendvedu on ilma lubade ja kvootideta. Jõusse jäävad ka kõik olemasolevad kogu ELi hõlmavad reguleerivad meetmed, mida praegu kohaldatakse kombineeritud vedude suhtes. See hõlmab kvootide ja lubade keeldu, rahvusvaheliste kombineeritud vedude ja rahvusvaheliste maanteevedude võrdset kohtlemist seoses mitteresidendist vedajate kasutamisega, oma kulul toimuva veo erimääratlust maanteeveoetappidel ning hindade reguleerimise keeldu.
- Sellega kehtestatakse liikmesriikidele uus kohustus võtta vastu riiklik poliitikaraamistik ühendvedude kasutuselevõtu hõlbustamiseks. Lisaks seatakse direktiiviga liikmesriikidele konkreetne eesmärk parandada kombineeritud vedude konkurentsivõimet. Selleks peavad liikmesriigid hindama kombineeritud vedude kasutuselevõttu takistavaid tõkkeid ja tagama, et riiklikud poliitikaraamistikud võimaldavad kombineeritud vedude keskmisest uksest ukseni kulusid kokku vähendada vähemalt 10 %.
- Sellega kehtestatakse ühendvedude ümberlaadimisterminalidele läbipaistvusnõue, et potentsiaalsed kliendid saaksid hõlpsasti teada, millised teenused ja rajatised on kättesaadavad. Ühtlasi hõlbustab see turule sisenemist, muutes teabe riiklike toetusmeetmete kohta kergesti kättesaadavaks.
Konkreetselt kombineeritud vedude jaoks sisaldab ettepanek kahte täiendavat toetusmeedet:
Sellega kehtestatakse uus kogu ELi hõlmav erand nädalavahetuse, puhkuse ja öise sõidu keelust kombineeritud vedude lühikestele maanteeveoetappidele, et tagada terminalide ja maanteevälise taristu läbilaskevõime parem kasutamine. Eesmärk on parandada terminali ja muu infrastruktuuri läbilaskevõime kasutamist, võimaldades lühikesi vahemaid läbivatel veoautodel jõuda terminalidesse vastavalt rongi, praami või laeva väljumisajale.
Sellega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärk vähendada kombineeritud vedude keskmist uksest ukseni maksumust: vähendamine vähemalt 10 % seitsme aasta jooksul.
Ettepanekuga asendatakse praegune osaliselt mitmeti mõistetav määratlus, mis on paljude ettevõtjate jaoks problemaatiline, täiesti uue lähenemisviisiga, millega tagatakse, et toetus keskendub eelkõige kombineeritud vedudele, mis on määratletud kui ühendveod, vähendades negatiivset välismõju vähemalt 40 %. Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (eFTI) alusel loodud digiplatvormid pakuvad arvutusvahendit, mis võimaldab transpordikorraldajatel tõendada, kas nende tegevus vastab kombineeritud veo eritoetuse saamise tingimustele. Transpordikorraldajad saavad digitaalselt sisestada tavapärase transporditeabe akrediteeritud eFTI platvormi kaudu, mis arvutab automaatselt kombineeritud veo toetuskorra ja näitab seda nii transporditeenuse osutajatele kui ka ametiasutustele. EK hinnangul ei teki enam abikõlblike toimingute puhul riiklikul ega kohalikul tasandil probleeme erineva tõlgendamisega.
Nüüd järgneb seadusandlik tavamenetlus – ettepanekut arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ja selle raames toimuvad konsultatsiooniprotsessid ka liikmesriikides.