Saatsime riigikogule 4 ettepanekut välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu muutmiseks

Riigikogu majanduskomisjonis on arutlusel eelnõu, mille kohaselt peab kolmanda riigi välisinvestor taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt luba, kui ta soovib Eestis lõpule viia strateegilisse valdkonda tehtava välisinvesteeringu. Kaubanduskoda ei ole sellele eelnõule vastu ning mõistab riigi soovi luua Eesti julgeoleku tagamiseks välisinvesteeringute hindamise süsteem, kuid siiski näeme vajadust teha eelnõus mitmeid muudatusi. 

Välisinvesteeringu loa taotlemise protsess peab olema kiire 
Eelnõu kohaselt kestab välisinvesteeringu loa taotluse menetlemine üldreeglina 30 päeva. Samas näeb eelnõu ette, et seda tähtaega on lubatud pikendada ühe korra kuni 90 päeva võrra. Seega võib menetlus kokku aega võtta kuni 120 päeva. 

Teatud erandlikel juhtudel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajada pikemat tähtaega kui 30 päeva. Samas ei pea me mõistlikuks, et loa taotlemise protsess võib teatud juhtudel kesta kuni neli kuud. Tegime Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõu sõnastust selliselt, et 30-päevalist tähtaega on lubatud maksimaalselt pikendada 60 päeva võrra. 

Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise reeglid on liiga üldised 
Eelnõus ei sisaldu eraldi reegleid selle kohta, kas ja millistel juhtudel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil lubatud kehtetuks tunnistada välisinvesteeringu luba. Seega tuleb ametil loa kehtetuks tunnistamisel lähtuda haldusmenetluse seadusest. 

Kaubanduskoja hinnangul on haldusmenetluse seaduse reeglid liiga üldised ning ei anna välisinvestorile ega ka välisinvesteeringuga seotud teistele osapooltele piisavalt selgust, millistel tingimustel võib amet välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistada. Kuna loa kehtetuks tunnistamisel tuleb välisinvesteeringuga seotud osapooltel viivitamatult taastada välisinvesteeringueelne olukord ehk sellel võib olla välisinvestori ja teiste osapoolte jaoks väga oluline mõju, siis tegime Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku lisada eelnõusse konkreetsed sätted, millistel tingimustel võib loa kehtetuks tunnistada. 

Näiteks pakkusime majanduskomisjonile välja, et ametil võiks olla õigus luba kehtetuks tunnistada, kui välisinvestor on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad, või kui välisinvestor ei täida loa andmisel määratud teatud tingimusi. 

Välisinvesteeringueelse olukorra taastamise nõuet on keeruline rakendada 
Eelnõu kohaselt on välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel välisinvestoril ja välisinvesteeringu teistel osalistel kohustus teha viivitamata vajalikud toimingud välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Näiteks on üheks võimaluseks see, et välisinvestor müüb oma osaluse, kui amet on välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistanud. 

Kui välisinvesteeringu tegemisest on möödas juba mitmeid aastaid ning tehing tuleb tagasi pöörata, siis sellises olukorras võib olla väga keeruline kui mitte võimatu tehingut täies ulatuses tagasi pöörata. Näiteks ei pruugi ettevõttes osaluse müünud isikul olla enam rahalisi vahendeid, et osalust tagasi osta. Samuti võib osaluse müünud isiku ja välisinvestori vahel tekkida vaidlus selle üle, mis on osaluse väärtus. 

Seetõttu tegime ettepanku muuta eelnõu sõnastust selliselt, et kui välisinvesteeringueelset olukorda ei ole enam võimalik või mõistlik taastada täies ulatuses, siis tuleks seda teha võimalikult suures ulatuses. Eelnõu kohaselt peab taastamine toimuma täies ulatuses. 

Börsil noteeritud väärtpaberitega seotud erisust tuleb täpsustada 
Eelnõus sisaldub üldreegel, mille kohaselt on loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. Samas näeb eelnõu ette erisuse, mis ei keela väärtpaberite avaliku pakkumise tehingu või seeriatena väärtpaberitehingute tegemist, kui välisinvestor esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata taotluse välisinvesteeringu loa saamiseks ning välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust. 

Kaubanduskoda peab börsil noteeritud väärtpaberitega seotud erisuse kehtestamist igati mõistlikuks ja vajalikuks. Samas jääb ebaselgeks, millised on välisinvestori ja ka ettevõtte õigused ja kohustused sel perioodil, kui välisinvestor ei ole veel saanud välisinvesteeringu luba. Näiteks jääb ebaselgeks, kas välisinvestoril on õigus saada dividende sel perioodil. 

Õigusselguse tagamiseks tegime ettepaneku tuua eelnõus konkreetselt välja, mis on välisinvestorile lubatud ja mis on keelatud. Meie hinnangul piisab sellest, kui keelata välisinvestoril kasutada viidatud perioodil üksnes hääleõigust, kuid näiteks dividendide saamise õigus võiks välisinvestoril olla. 

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu jõustub eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. mail. Eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.