Saime ministeeriumilt täiendavaid selgitusi elektri universaalteenuse kohta
23. oktoobril jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt on mikro- ja väikeettevõtjatel võimalus osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena. Kuna muudatuste osas kerkis esile mitmeid küsimusi, siis palusime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt täiendavaid selgitusi. Järgnevalt on toodud välja koja küsimused koos ministeeriumi selgitustega.
1. Keda loetakse elektrituruseaduse § 12 lõike 6 kohaselt töötajaks? Kuidas on elektri müüjal võimalik kontrollida täistööajale taandatud töötajate arvu töötamise registrist?
ELTS mõte oli tagada täistööajale taandatud töötajate kontrolli ettevõtjate majandusaasta aruannetes toodud andmete vastu. Kui isikul ei ole eelmise aasta majandusaasta aruannet esitatud (ettevõtja on loodud 2021. a või hiljem), peab müüja universaalteenust taotlenud isikult täistööajale taandatud töötajate arvu küsima.
2. Kas mikro- ja väikeettevõtjal, kes kuulub konsolideerimisgruppi, on lubatud kasutada äritarbijale mõeldud universaalteenust? Kui see on lubatud, siis kuidas vältida olukorda, kus müüja keeldub mikro- või väikeetevõtjale universaalteenuse osutamisest, sest müüja lähtub üksnes konsolideerimisgrupi näitajatest, mitte konkreetse mikro- või väikeettevõtja käibest ja bilansimahust.
ELTS kohaselt ei pea ettevõtja klassifitseerimisel mikro- või väikeettevõtjaks lähtuma selle ettevõtja gruppi kuulumisest. See kontroll peab toimuma isikupõhiselt. Müüja peab oma tegevuse korraldamisel lähtuma ELTS regulatsioonist.
3. Kuidas on üürileandjal võimalik pakkuda üürnikest mikro- ja väikeettevõtjatele universaalteenust olukorras, kus iga üürniku elektritarbimist ei mõõda eraldi elektrienergia arvesti, vaid kasutusel on ühine arvesti?
Kirjeldatud olukorras peab vahendaja tõendama müüjale, et lõppkasusaaja on just mikro- või väikeettevõtja. Selleks peab üürile andja esitama müüjale ülevaate üürnikust (käibemaht ja bilansimaht, töötajate arv) ning tõendama, et müüb sellele isikule elektrienergiat (sobib näiteks üürnikule esitatud arve elektrienergia eest).
4. Millal peab elektri müüja kontrollima isiku vastavaust äritarbija definitsioonile? Kas seda tuleb teha enne lepingu sõlmimist või ka lepingu kehtivuse ajal? Kui kontroolikohustus on ka lepingu kehtivuse ajal, siis kas müüja peab uuel aastal iga päev hakkama kontrollima, kas äritarbija on esitanud oma 2022. aasta majandusaasta aruande, et kontrollida mikro- ja väikeettevõtja kriteeriumite täitmist.
Oleme müüjatega kokku leppinud, et MKM esitab aprillis müüjatele uuesti nimekirja mikro- ja väikeettevõtjatest, kes universaalteenusele eelmise (st 2022.a) majandusaasta aruande järgi kvalifitseeruksid. Müüja peab lepingut sõlmides veenduma, et äritarbija tohib universaalteenust kasutada.
5. Milliseid meetmeid on Vabariigi Valitsus otsustanud rakendada keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate toetamiseks seoses kõrge elektrihinnaga? Ülevaates palume välja tuua nende toetusmeetmete tingimused ja rahaline kogumaht või vähemalt allikas, kust meil on võimalik nende toetusmeetmetega lähemalt tutvuda.
Suuremahuliste investeeringute toetamiseks, k.a rohepöörde kiirendamiseks või energiajulgeoleku tagamiseks oleme esitanud EISi (endise KredExi) laenukäenduse suurendamiseks järgmise aasta riigieelarve raames finantstehingu taotluse, eesmärgiga tõsta oluliselt EISi laenukäenduse sihtfondi mahtu, et tõsta seeläbi märgatavalt tänase laenukäenduse piirsummat. Tegevuse eesmärgiks on see, et riik tuleks eriti rohepöörde, energiajulgeoleku, regionaalse tähtsusega või teadmusmahukate investeeringute raames vajadusel ettevõtjatele appi, näiteks kui pangad ei ole tehnoloogia uudsuse vaatest valmis veel kogu riski võtma.
Üldised tingimused hakkavad olema jämedalt nagu EISi tänasel laenukäendusel, ehk selles osas väga muudatusi ei ole tulemas, pigem on toote eesmärk panna niigi raskes olukorras teatud osas suuremahulistele projektidele riigi poolt ka õlg alla. Plaan on suurendada laenukäenduse sihtfondi mahtu järgmise aasta esimese kvartali jooksul.
Lisaks on välja töötamisel ettevõtjate varustuskindluse toetus. Toetuse eesmärk on toetada ettevõtja investeeringuid energiaallika vahetamiseks või salvestustehnoloogiate soetamiseks. Meetme eelarve on kokku 20 mln eurot. Täpsemad tingimused on veel välja töötamisel. Meede võiks rakenduda esimesel võimalusel kui Euroopa Komisjon on kiitnud heaks Taastekava vastava muudatuse, millest toetust finantseeritakse.