Samm edasi Euroopa transporditaristu rajamisel
Detsembri keskel said Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele Euroopa transporditaristut reguleeriva määruse TEN-T osas. Meeldetuletuseks – Euroopa Komisjon (EK) esitas oma esialgse seadusandliku ettepaneku muudetud määruse kohta 2021. aasta detsembris. Selle eesmärk on muuta ELi transpordivõrk kasutajate jaoks ohutumaks, säästvamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Rohkem inimesi peaks kasutama ronge ning rohkem kaupu tuleks transportida raudteel, siseveeteedel ja lähimerevedudel. Puuduvate ühendustega tegelemiseks ja kogu võrgu ajakohastamiseks tuleks parandada kvaliteedistandardeid. Selleks peaksid peamised TEN-T reisirongiliinid võimaldama rongidel sõita 2040. aastaks kiirusega 160 km/h või kiiremini. Ümberlaadimisterminale tuleks parandada ja TEN-T raudteevõrgus peaks olema võimalik pakkuda tugiteenuseid.
Euroopa transporditaristu kokkulepitud visioon on järgmine
Läbivaadatud TEN-Tga kehtestatakse kohustuslikud eesmärgid:
- Reisijateveo raudteeliinid TEN-T põhi- ja laiendatud põhivõrgus peavad võimaldama rongidel liikuda kiirusel 160 km/h või kiiremini 2040. aastaks.
- Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) tuleb kasutusele võtta kogu TEN-T võrgus kui Euroopa ühtne signaalimissüsteem, et muuta raudtee ohutumaks ja tõhusamaks. Sellest tulenevalt tuleb riiklikud B-klassi süsteemid järk-järgult kasutuselt kõrvaldada; see motiveerib Euroopa tööstust investeerima ERTMSi.
- TEN-T põhi- ja laiendatud maanteepõhivõrgus töötatakse 2040. aastaks väljaohutud ja turvalised parkimisalad keskmiselt iga 150 km järel. See on elukutseliste sõidukijuhtide ohutuse ja sobivate töötingimuste tagamise võti.
- Suured lennujaamad, mis teenindavad aastas rohkem kui 12 miljonit reisijat, peavad olema ühendatud pikamaaraudteega, mis on oluline samm reisijate ühenduvuse ja juurdepääsetavuse parandamisel ning raudtee konkurentsivõime tugevdamisel võrreldes riigisiseste lendudega.
- Ümberlaadimisterminalide arv peab arenema kooskõlas praeguste ja eeldatavate liiklusvoogudega ning sektori vajadustega. Samuti tuleb parandada kaubaterminalide läbilaskevõimet. Lisaks sellele, et see võimaldab 740 m rongide liikumist kogu võrgus, aitab see suunata rohkem kaupa säästvamatele transpordiliikidele ja anda tõuke Euroopa kombineeritud transpordi sektorile (näiteks raudtee- ja maanteetranspordi kombinatsioonide kasutamine kaubaveoks).
- Kõik 430 TEN-T võrgu suurlinna peavad välja töötama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, et edendada heiteta ja vähese heitega liikuvust.
- Euroopa mereruumi eesmärk on integreerida mereruum teiste transpordiliikidega tõhusalt, ja jätkusuutlikult. Sel eesmärgil ajakohastatakse lähimereveoteid ja luuakse uusi, samal ajal arendatakse edasi meresadamaid ja nende sisemaaühendusi.
Lisaks parandatakse transpordiühendusi naabruses asuvate kolmandate riikidega, integreerides Ukraina, Moldova ja kuus Lääne-Balkani partnerit hiljuti loodud Euroopa transpordikoridoridesse.
Selleks et tagada võrgu õigeaegne valmimine – põhivõrgu puhul 2030. aastaks, laiendatud põhivõrgu puhul 2040. aastaks ja üldvõrgu puhul 2050. aastaks –, hõlmab TEN-T osas saavutatud nö seadusandlik kokkulepe ka paremat juhtimist, näiteks rakendusaktidega üheksa Euroopa transpordikoridori peamiste piiriüleste lõikude ja muude konkreetsete riiklike lõikude kohta. See koos riiklike transpordi- ja investeerimiskavade ning TEN-T eesmärkide parema kooskõlastamisega tagab sidususe taristu ja investeeringute prioriteetide seadmisel.
TEN-T lühiülevaade
TEN-T on kahetasandilise struktuuriga ja koosneb üldvõrgust ja põhivõrgust. Kui põhivõrku iseloomustatakse kui "säästva mitmeliigilise transpordivõrgu arengu selgroogu", siis üldvõrk on "üleeuroopaline transpordivõrk, mis tagab kõigi liidu piirkondade juurdepääsu ja ühenduvuse". Üldvõrk koosneb kõigist TEN-T olemasolevatest ja kavandatavatest transporditaristutest, sh meetmetest, millega edendatakse nende infrastruktuuride tõhusat ning sotsiaalselt ja keskkonnasäästlikku kasutamist. Põhivõrk koosneb üldvõrgu nendest osadest, millel on TEN-T poliitikaeesmärkide saavutamise seisukohast strateegiline tähtsus.
Põhivõrk tuleb kindlaks määrata ja võtta asjakohaseid meetmeid selle arendamiseks 2030. aastaks, üldvõrk tuleb kogu ELis välja arendada 2050. aastaks. Üldvõrgu osas on määruses transporditaristu nõuded iga transpordiliigi (raudtee, siseveeteed, maanteetransport jne) kohta. Samuti kehtestatakse sellega nõuded uute tehnoloogiate ja innovatsiooni, ohutu ja turvalise taristu ning keskkonnakaitse kohta, mida kohaldatakse kõigi transpordiliikide suhtes. Põhivõrgu koordineeritud rakendamist hõlbustavad põhivõrgukoridorid. Need hõlmavad kõige olulisemad pikamaavood põhivõrgus ja peaksid parandama liidusiseseid piiriüleseid ühendusi.
Mitmeliigilised koridorid on oma olemuselt avatud kõikidele transpordiliikidele. Praegu on olemas üheksa põhivõrgukoridori: Atlandi ookean, Aadria mere läänemeri, Vahemeri, Põhjameri–Läänemeri, Vahemere põhjameri, Vahemere idaosa, Reini-Alpide, Reini-Doonau ja Skandinaavia-Vahemere piirkond. Lisaks on kaks horisontaalset prioriteeti: Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt ja meremagistraalid. Põhivõrgukoridoride koordineerimist hõlbustavad ja toetavad määratud Euroopa koordinaatorid, üks iga koridori ja prioriteedi kohta. Koordinaatorid koostavad mh koridori töökava ja jälgivad selle rakendamist, analüüsivad nõudlust transporditeenuste järele ning koostavad aastaaruandeid põhivõrgukoridori rakendamisel tehtud edusammude kohta.
Edasised sammud
EP ja nõukogu vahel saavutatud poliitiline kokkulepe tuleb nüüd ametlikult vastu võtta. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on selle protsessi lõpule viinud, avaldatakse uued eeskirjad Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad 20 päeva pärast avaldamist.
Initial legislative proposal