Seadus ei peaks reguleerima apteekide omanikeringi
Kaubanduskoda saatis Riigikogu sotsiaalkomisjonile oma arvamuse seoses apteegireformiga, kus juhtisime tähelepanu reformi kitsaskohtadele ning tõime välja oma nägemuse vajalikest muudatustest.
Proviisori osalus apteegis
Ravimiseaduse kohaselt peab üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole seatud piirang mõistlik, sest enamikel proviisoritel ei ole ettevõtlusalaseid teadmisi ning neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, et osta või asutada apteek. Lisaks puudub ilmselt paljudel proviisoritel soov olla ettevõtja ning nad soovivad keskenduda oma põhitööle ehk proviisori ülesannete täitmisele.
Seadus ei peaks reguleerima, kas ja kui suur osalus apteegis peab kuuluma proviisorile või kellelegi kolmandale konkreetselt. Koda leiab, et seadus peab lubama ka olukorda, kus apteegi omanike hulgas ei ole ühtegi proviisorit. Selliselt ei piiraks seadus ka ülemääraselt ettevõtlusvabadust, ega sekkuks ebaproportsionaalselt omandi kaitstuse printsiipi.
Koda tegi ettepaneku kaotada ravimiseadusest põhimõte, et enam kui 50% apteegist peab kuuluma proviisorile, millega palusime tunnistada kehtetuks ravimiseaduse § 41 lõiked 2- 6 ning rakendussäte § 1167.
Apteegiteenuse osutamine proviisorite poolt
Peame põhjendatuks, et lisaks apteegis töötavatele erialase hariduseta teenindajatele peab olema kohal ka proviisor, tagamaks teenuse kvaliteet ja usaldusväärsus. Kuid selleks ei pea proviisorid kuuluma apteegi omanike hulka.
Koja ettepanek on jätta kehtima ravimiseaduse § 29 lõiked 3 ja 4.