Seadusliku sisserände uus õigusraamistik
Aprilli lõpus (27.04) tuli Euroopa Komisjon (EK) välja mitmete algatustega, millega asutakse muutma Euroopa Liidu (EL) seadusliku sisserände regulatsioone.
EK hinnangul on rändajatele Euroopasse sisenemiseks paremini toimivate seaduslike rändeteede loomine poliitiliselt ja majanduslikult põhjendatud. Selle puhul võetakse arvesse ELi liikmesriikide erinevaid olukordi ja poliitikameetmeid. Seaduslik ränne on valdkond, milles pädevus on jagatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Ainult liikmesriigid otsustavad, kui palju kolmandate riikide kodanikke võib nende territooriumile töö otsimise eesmärgil siseneda. 1. jaanuaril 2021 elas ELis 23,7 miljonit kolmandate riikide kodanikku, mis moodustab 5,3% kogurahvastikust.
ELi seadusliku rände õigusraamistiku alused on paika pandud Pikaajaliste elanike direktiivis ja ühtse loa direktiivis , kus on sätestatud menetluste ja õiguste raamistik, mida kohaldatakse suure osa ELis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate suhtes. Mõlema õigusaktiga ei ole aga EK hinnangul saavutatud eesmärke, milleks need aktid algselt vastavalt 2003. ja 2011. aastal vastu võeti. Pikaajaliste elanike direktiivi kasutatakse liikmesriikides vähe ja sellega ei ole ette nähtud tegelikku õigust liikuvusele ELis. Ühtse loa direktiiviga ei ole täielikult saavutatud selle eesmärki lihtsustada kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate vastuvõtu menetlusi.
Seetõttu soovib EK need direktiivid läbi vaadata – st teha neis muudatusi.
Ühtse loa direktiivi läbivaatamisel on eesmärgiks suurem ühendatud töö- ja elamisloa taotlemise menetluse ühtlustamine ning kaitsemeetmete tõhustamine võrdse kohtlemise tagamiseks ja tööalase ärakasutamise ärahoidmiseks.
Ühtse loa direktiivi peamised EK poolt kavandatud muudatused on järgmised:.
- Liikmesriikide kohustus võtta vastu nii sihtliikmesriigis kui ka kolmandas riigis esitatud
taotlusi.
- Otsuse tegemise neljakuuline tähtaeg peab hõlmama ka nõutava sissesõiduviisa väljastamist
ja tööturu olukorra analüüsi tegemiseks vajalikku aega.
- Loa saanud isikul on õigus vahetada tööandjat loa kehtivuse ajal. Luba ei tohiks töötuse
korral tühistada vähemalt kolme kuu jooksul.
- Uued sätted, mis käsitlevad tööandjatele töötingimuste rikkumise eest määratavaid karistusi,
ühinemisvabadust ja juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele ning kaebuste esitamise mehhanismi kehtestamist.
EK tegi ka ettepaneku ajakohastada pikaajaliste elanike direktiivi, et hõlbustada pikaajalise elaniku staatuse saamist, lihtsustades vastuvõtutingimusi, ning suurendada elanike ja nende pereliikmete õigusi, sh õigust liikuda ja töötada teises ELi liikmesriigis.
Pikaajaliste elanike direktiivi peamised muudatused on järgmised:
- Nõutav viieaastane elamisperiood võib olla liikmesriikide lõikes kumulatiivne. Ajutise ja
riikliku kaitse all elamise perioodid ning üliõpilasena elamise perioodid tuleks samuti arvesse võtta.
- Liikmesriigid peaksid kehtestama kontrollimehhanismid, et jälgida investorite tegelikku
elukohta ja tagada, et seda staatust ei kuritarvitata.
- Parandatakse õigust perekonna taasühinemisele ilma integratsioonitingimusteta koos
pereliikmete täieliku juurdepääsuga tööle ning pikaajaliste elanike ELis sündinud lapsed võivad saada staatuse viivitamata.
- Hõlbustatakse ELi-sisest liikuvust.
Lisaks nende kahe direktiivi muutmisele kuulutas EK välja ka oskuste parema vastavusse viimise tööturu vajadustega. EK on käivitanud mitu algatust, mille eesmärk on ühitada tööturu vajadused ning liikmesriikide ja partnerriikide vajaminevad oskused. Nii käivitas EK 2021 juunis talendipartner-luste algatuse. Nüüd tegi EK ettepaneku võtta meetmeid selle rakendamiseks, et leppida 2022. aasta lõpuks kokku esimesed talendipartnerlused.
Samuti tegi EK ettepaneku luua esimene kogu ELi hõlmav töövahendusplatvorm – ELi talendireserv –, et muuta EL võimalusi otsivate kolmandate riikide kodanike jaoks atraktiivsemaks ja aidata tööandjatel leida vajalikke talente. ELi-väliste riikide oskustöölised, kes on huvitatud ELis töötamisest, saavad registreeruda veebiplatvormil ja osaleda ELi talendireservis konkreetse oskustaseme või muude asjakohaste kriteeriumide alusel. EK eesmärk on ametlikult käivitada ELi talendireserv ja selle veebiportaal 2023. aasta keskpaigaks.
Hõlbustamaks Ukrainast saabujate tööturule juurdepääsu käivitab EK eraldi ELi talendireservi katsealgatuse. Just selleks, et reageerida pakilisele vajadusele võtta vastu inimesed, kes põgenevad Ukrainast Venemaa sissetungi tõttu, ning viia nad kokku võimalike tööandjatega kogu ELis ja sel viisil hõlbustada nende integreerimist. Vastuvõtukriteeriume ei ole ja inimesed saavad oma profiili ELis üles laadida. Eesmärk on käivitada katsealgatus 2022. aasta suveks.
Üksikasjalikumalt aga nii sellest kui muust seadusliku sisserände teemaga seonduvast edaspidi.