Sihtturg Prantsusmaa – võimalusi on, aga milliseid?
Kuidas Eestit ja Eesti tooteid Prantsusmaal teatakse ja hinnatakse?
Eestit tuntakse kui edukat e-riiki. Meie lahendusi tuuakse esile eriti praeguses kontekstis, kus Prantsusmaa on võtnud eesmärgiks teha läbi suur digitransformatsioon. Tuntust on kogunud ka meie e-residentsuse programm.
Paljudes teistes valdkondades on aga Eesti endiselt suhteliselt tundmatu ning peamiselt teavad oma ala spetsialistid teatud ettevõtteid, kes siin edukad on (nt mööblitööstus, aiamajad, metsatööstusmasinad, mingil määral ka puitmajad). Paraku on mõnes sektoris endiselt jõus suhtumine – „Toode peab olema odav, sest tuleb Ida-Euroopast“. Kindlasti tasub Eesti ettevõtetel oma tooteid tutvustada kui Põhjamaa tooteid. Puhtad põhjamaised maitsed, „nordic“-disain ja teatud minimalism on ka siin trendikas ja müüb.
Mis on peamised takistused, millega Eesti ettevõtted Prantsuse turule sisenedes silmitsi seisavad ja kuidas neist üle saada?
Põhiprobleemid turule pääsemiseks on protektsionism ehk eelkõige prantsusmaise toote eelistamine, keelebarjäär, turu hinnatundlikkus.
Suureks plussiks turule tulekuks on kindlasti prantsuse keele oskus ja/või prantslasest esindaja. Tasub tuua esile oma toote eelised ja faktorid, miks see eristub turul olevatest toodetest.
Millised sektorid on Prantsusmaal kasvutrendis, kus ka Eesti ettevõtted oleks professionaalsed ja maailmatasemel?
Keeruline on üldistada. Ilmselt arenevad kiiresti mahetooted, sest selles segmendis kasvab tarbimine väga kiiresti (ca 20% aastas), kuid momendil on veel vähe Eesti tootjaid, kes antud valdkonnas oma tooteid Prantsusmaale ekspordivad.
Palju müüakse Eestist puidutooteid ning antud segmendis on nõudlus endiselt olemas, seda enam, et järjest propageeritakse puidu kasutust ehituses.
Kas saaksid tuua mõne näite Eesti ettevõttest, kes on Prantsusmaal edu saavutanud? Mida nad õigesti tegid, millest annaks õppida?
Palmako on oma aiamaju müünud edukalt Prantsuse turule juba aastaid. Ilmselt on tooted hea hinna-kvaliteedi suhtega, ettevõttel on kohapeal Prantsuse agendid ning samuti on n-ö back-office’is prantsuse keelt valdav inimene.
Ettevõtte HeyDay mahlad on alates 2017. aasta suvest müügil rohkem kui sajas „Naturalia“ maheketi poes.
HeyDay meeskond investeeris siia tulekuks nii raha kui ka aega. Ettevõtte esindajad käisid mitu korda Prantsusmaal, sh kahel messil, millest üks neist oli laiale publikule mõeldud ja võimaldas ka ära testida hinnataseme. Suhtles aktiivselt, leidis õige Prantsuse esindaja, panustas ja panustab endiselt sotsiaalmeediasse, toodete degustatsioonidesse, erinevatesse võimalustesse tooteid esile tõsta. Ei tasu unustada, et poeketti saamine on vaid esimene etapp, seejärel tuleb sama intensiivselt panustada sellesse, et toode riiulitel püsiks.