Sisserände kvoot võimendab tööjõuprobleeme ning tekitab korruptsiooniohu

Siseministri määruse eelnõu vähendab sisserände piirarvu ligi poole võrra. Eelnõu kohaselt on 2020. aastal sisserände piirarv 1314, kuid ettevõtjad saavad ilma ministri soovituskirjata elamisluba taotleda ainult 647. töötajale. Samuti ei saa töötamiseks mõeldud elamislube taotleda suure tööjõupuudusega valdkonnad nagu ehitus ja teenindus. Ühisarvamuse siseministeeriumile esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit ning pöördumisega liitus Ameerika Kaubanduskoda Eestis.

Sisserände piirarv on jaotatud poolaastateks
2019. aasta sissrände piirarv 1315 täitus enne 2018. aasta lõppu, kui PPA lõpetas taotluste vastuvõtu  mis näitab, et ettevõtjatel on väga suur huvi välistööjõu järgi. 2020. aastal soovitakse eelnõu järgi sisserände piirarvu jaotada aga poolaasta kaupa. Esimesel poolaastal on lubatud väljastada kuni 657 kvoodi alla minevat elamisluba ning teisel poolaastal on see number samuti 657.

Kuna Eestis on hetkel vajadus töötamiseks mõeldud elamislubade järgi suurem kui sisserände piirarv, siis ei lahenda piirarvu jaotamine poolaasta kaupa ühtegi probleemi. Muudatusel on hoopis negatiivne mõju nii Eesti ettevõtjatele, Eesti tööturule, välismaa töötajatele kui ka riigile. Näiteks võib poolaasta lõikes väheneda riigi maksutulu rohkem kui 3 miljoni euro võrra aastas, sest 657 välismaalast ei saa elamisloa alusel esimesel poolaastal Eestis töötada.

Kui tööandja ei saa võtta tööle elamisloaga välismaalast, siis hakatakse kasutama senisest veelgi rohkem muid võimalusi välistööjõu kasutamiseks, näiteks lühiajalist töötamist, mille korral ei pruugi maksutulu laekuda Eestisse.

Kaaluka riikliku huvi korral on saadaval 650 elamisluba, mis ohustavad ausat haldust
2020. aasta sisserände piirarvu soovitakse eelnõu kohaselt jaotada elamisloa liikide lõikes ning kvoodid on järgmised:

• elamisluba töötamiseks: 647
• elamisluba kaaluka riikliku huvi korral: 650
• elamisluba ettevõtluseks: 13
• elamisluba välislepingu alusel: 4

Töötamiseks mõeldud elamislubade arv väheneb rohkem kui kaks korda. Kui sellel aasta anti välja 1311 kvoodi alla minevat elamisluba töötamiseks, siis eelnõu kohaselt on see number järgmisel aastal vaid 647.

Kõige suurem osa elamislube antakse välja kaaluka riikliku huvi korral, mille jaoks on vaja täita tavanõuded ja saada lisaks mõne ministri soovituskiri ning siseministeeriumi nõusolek. Selline lähenemine aga tekitab korruptsiooniohu ja ebavõrdse kohtlemise. Viimase neljal aastal ei ole väljastatud ühtegi elamisluba kaaluka riikliku huvi korral.

Kvoot piirab 16 sektori võimalusi kaasata elamisloaga võõrtööjõudu
Eelnõus on toodud välja, et töötamiseks mõeldud elamislubasid antakse sisserände piirarvu alt välja üksnes viie valdkonna tööandja juures töötamiseks. Need valdkonnad koos piirarvudega on järgmised:

• töötlev tööstus: 311
• info ja side: 195
• veondus ja laondus: 89
• haridus: 39
• tervishoid: 13

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti tööandjate Keskliit ja Ameerika Kaubanduskoda Eestis ei toeta lahendust kus töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on jaotatud vaid viie valdkonna vahel. Samuti on piirarvu jaotusest välja jäänud mõned väga suure tööjõupuudusega valdkonnad, näiteks ehitus ja teenindus, mis 2018. aasta näitel moodustavad 20% Eesti SKPst. EMTAKi alusel on välja jäetud 16 erinevat valdkonda, mis moodustavad suure osa Eesti majandusest.

Näiteks töötlevas tööstuses töötamiseks sai sel aastal  elamisloa 668 välismaalast, kuid järgmisel aastal on see number rohkem kui kaks korda väiksem, olles vaid 311. Nii väike piirarv takistab selles valdkonnas tegutsevate Eesti ettevõtete ekspordivõimekust ning arengut, sest valdkonnaspetsialistide leidmine kohalikult tööturult on osutunud võimatuks.

Sisserände piirarv tuleb kaotada
Välistööjõu kvoot seati 1990 aastate alguses ning on tänaseks iganenud, sest muutunud on nii poliit- kui ka majandusmaastik. Tänase Eesti majanduse üks suurimaid pidureid on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning seatud piirangud raskendavad veelgi olukorda ajal, kui naaberriigid astuvad samme suurendamaks konkurentsieeliseid võitluses kvalifitseeritud tööjõu pärast.

Sisserände kvoodi kaotamiseks puudub poliitiline kokkulepe, kuid selle lahenduseks on võimalik sisserände kvoodi suurendamine või teatud välismaalaste väljaarvamist sisserände piirarvu alt. Näiteks võiks vabastada kvoodi alt usaldusväärse Eesti tööandja juures töötavad välismaalased. Sarnane süsteem toimib Leedus, kus puuduvad elamisloa kvoodid ja kus tööandjate eristamine aitab kaasa elamislubade vormistamise protsessi kiirendamisele.