Sisserände piirarvu jagamine valdkonniti tekitab uusi kunstlikke piiranguid kvalifitseeritud tööjõu palkamisel

2023. aasta sisserände piirarvuks plaanitakse 1307, mis omakorda soovitakse jagada erinevate valdkondade vahel, vähendades nii osade sektorite võimalusi palgata kvalifitseeritud töötajaid. Koda soovib, et sisserände piirarv jääks vabalt jaotamiseks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et on ainuvõimalik rakendada piirmäära maksimumsuurust, kuid see ei leevenda kvalifitseeritud tööjõu puudust ning kvoodi valdkonniti jagamine tekitab kunstlikke piiranguid. „Ettevõtjate vajadus kvalifitseeritud tööjõu järgi on oluliselt suurem, kui tänane sisserände piirarv. Seda üritatakse eelnõus lahendada kvooti omakorda jagades erinevate valdkondade vahel. Kuidas see peaks lahendama oskustööliste puudust, jääb arusaamatuks.“

2022. aastal jäi vabalt jagamiseks 637 elamisluba, ülejäänud jagunesid valdkonniti järgnevalt: loominguline töötaja (23), sportlane, treener, spordikohtunik (26), välisleping (5), töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas (300), töötamiseks ehituse valdkonnas (200), töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas (100) ja ettevõtlus (20). Hetkel ei ole teada, kui suur osa sisserände kvoodist on järgmisel aastal vabalt jagamiseks ning kui suur osa on broneeritud eelnevalt nimetatud valdkondadele.

Koja hinnangul on sisserände piirarvu jagunemise eelnõu puhul tegemist ülereguleerimisega, mis suurendab nii Siseministeeriumi kui ka Politsei- ja Piirivalveameti töökoormust, kuid sellega ei kaasne lisandväärtuse kasvu. „Riik võiks võtta õppust ettevõtjatest, kes hetkel keerulistes oludes mõtlevad esmalt efektiivsuse tõstmisele. Näiteks, kui seda eelnõud ei oleks, siis ei kuluks Siseministeeriumi ametnikel ega teistel ministeeriumitel ja huvigruppidel väärtuslikku aega selle eelnõu koostamiseks ja kooskõlastamiseks. Samuti ei peaks PPA hiljem kontrollima ja pidama arvestus iga arvestusliku piirmäära osas, vaid kehtiks üldine sisserände piirarv,“ sõnas Palts.

Sisserände piirarvu jagunemise tõttu jääb riik ilma ka täiendavast maksutulust. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli arvestuslike piirmäärade tõttu kasutamata 58 elamisluba. Kui kogu sisserände piirav oleks olnud vabalt jaotamiseks, siis oleks suure tõenäosusega need elamisload leidnud kasutamist juba 2022. aasta alguses ning riigile oleks täiendavalt laekunud ca 600 00 eurot tööjõumaksudest. Arvutuse tegemisel on võetud eelduseks, et ühe välismaalase töötasu on võrdne 1,5-kordse Eesti keskmise töötasuga.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on jätkuvalt seisukohal, et 1990. aastal vastu võetud immigratsiooniseaduse sisserände piirarv 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast on 32 aastat hiljem jäänud ajale jalgu ning vajab uuendamist vastavalt meie praeguse majanduse ning ühiskonna vajadustele.

Kes lähevad sisserände piirarvu alla?
Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel.

Kes on vabastatud sisserände piirarvust?

• Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud
• USA, Ühendkuningriigi, Jaapani, Šveitsi, Norra, Island ja Liechtenstein kodanikud
• välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde
• välismaalased, kes õpivad või teevad teadustööd Eestis
• välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks
• välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialalsel ametikohal
• välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes
• välismaalased, kes töötavad Eestis õppejõuna
• välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega
• välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu
• rahvusvahelise kaitse saajad