Sisserände piirarvu poolitamine ei ole mõistlik

Siseministeerium soovib kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvu poolaasta kaupa, kus esimesel poolaastal võib välja anda 657 elamisluba ja teisel poolaastal 658 elamisluba. Koda on sellele muudatusele vastu, sest see pigem süvendab sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi. Ettevõtete ja majanduse vaatest (sh ka riigi maksutulude vaatest) tähendab kunstliku piirangu seadmine tulude piiramist või nendest vabatahtlikult loobumist.

Kuna ettevõtete jaoks on hetkel kõige olulisemaks probleemiks tööjõupuudus, mida on võimalik muu hulgas osaliselt leevendada kontrollitud välistööjõu palkamisega, siis ei peaks riik kehtestama ettevõtetele täiendavaid kunstlikke piiranguid välistööjõu palkamiseks. Kunstlikud piirangud süvendavad veelgi muude skeemide kasutamist, kus Eesti riigil jäävad tõenäoliselt saamata nii maksutulud, kuid samuti loobume ka vabatahtlikult kontrollimast isikuid, kes Eestisse pikemaajaliselt tööle tulevad.

Samuti tuleks muudatuse tegemisel arvestada, et PPA on juba alustanud elamisloa taotluste vastuvõttu ning käesolevaks ajaks on Äripäeva andmetel esitatud ligi tuhat taotlust. See tähendab, et vastuvõetud avalduste maht ületab eelnõuga kavandatud esimese poolaasta piirmäära. Seega oleks poolaastapõhise piirarvu seadmise näol täna tegemist äärmiselt negatiivse halduspraktikaga.

Sisserände piirarvu ei ole mõistlik poolitada ka üksnes seetõttu, et muudatusel on siseministeeriumi arvates positiivne mõju PPA töökorraldusele. Kuna muudatus ei mõjuta PPA töömahtu, siis on muudatusel PPA-le pigem neutraalne mõju. Kui PPA-l kulub esimesel poolaastal rohkem ressursse elamislubade menetlemiseks, siis on neil teisel poolaastal võimalik rohkem tööaega suunata muude tööülesannete täitmiseks.