Sisserände piirarvu poolitamine oleks olnud halb halduspraktika
Siseministeerium soovis eelmise aasta lõpus kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvu poolaasta kaupa, kus esimesel poolaastal võis välja anda 657 elamisluba ja teisel poolaastal 658 elamisluba. Koda oli sellele muudatusele vastu, sest see oleks süvendanud sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi. Tänaseks on sisserände piirarv 1315 täitunud ning algselt soovitud piirangut ei seatud.
Piirang oleks olnud halb halduspraktika
Siseministeeriumi eelnõu tuli detsembris, kui Äripäeva andmetel oli juba esitatud ligi tuhat elamisloa taotlust. Mis tähendas, et vastuvõetud avalduste maht ületas juba esitamisel eelnõuga kavandatud esimese poolaastaga planeeritud mahu. Piirangu jõustumisel oleks tegu olnud äärmiselt negatiivse halduspraktikaga.
Ettevõtete ja majanduse vaatest oleks piirangu seadmine tähendanud tulude piiramist või nendest vabatahtlikult loobumist. Kunstlikud piirangud oleksid süvendanud veelgi muude skeemide kasutamist, kus Eesti riigil jäävad väga tõenäoliselt saamata nii maksutulud, kuid samuti loobume vabatahtlikult kontrollimast isikuid, kes Eestisse pikemaajaliselt tööle tulevad.
2019 aasta piirarv täitus jaanuari esimestel päevadel
Jaanuari alguses teatas PPA, et aasta lõpu seisuga oli politseile esitatud 1300 elamisloa taotlust Eestist töötamiseks ja ettevõtluseks. See tähendab, et 2019. a sisserände piirarv 1315 on käesolevaks aastaks täis ning lisanduvaid taotlusi esitada ei ole mõistlik.
Sisserände piirarvu täitumine ei mõjuta õppimiseks elamisloa taotlejaid, Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke. Lisaks ei kuulu piirarvu alla inimesed, kes tulevad Eestisse tööle teadlaseks, õppejõuks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialale, kes on tippspetsialistid või asuvad tööle iduettevõttesse, planeerivad iduettevõtlusega Eestis tegelema hakata või tegutsevad suurinvestorina. Samuti ei piira kvoodi täitumine pereliikme juurde Eestisse tulijate elamisloa taotlemist ja isikuid, kellele on väljastatud juba Eestis elamisluba töötamiseks või õppimiseks ning soovivad taotleda uut elamisluba uuel eesmärgil.
Samuti on endiselt võimalik registreerida kolmandate riikide kodanike tööle lühiajaliselt.