Soovitused euroalale 2023 aastaks
2023 aastaks andis Euroopa Liidu Nõukogu euroala liikmesriikidele järgmised 5 soovitust: aastatel 2023–2024 peaksid euroala liikmesriigid individuaalselt, sh oma taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise kaudu, ja eurorühmas ühiselt, võtma kasutusele järgmisi meetmeid:
1. Jätkama liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimist, et toetada inflatsiooni õigeaegset naasmist Euroopa Keskpanga keskpika perioodi eesmärgi (2 %) juurde. Hoiduma 2023. aastal kogunõudluse laiapõhjalisest toetamisest, keskendudes samal ajal eelarvemeetmetele, millega leevendatakse kõrgete energiahindade mõju haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Leppima kokku ühises lähenemisviisis ja eelkõige asendama laiapõhjalised hinnameetmed kulutõhusa kahetasandilise energiahinnaga, mis tagab stiimulid energiasäästuks. Määrama kindlaks asjakohaselt diferentseeritud keskpika perioodi eelarvestrateegiad, et tagada võla jätkusuutlikkus ja suurendada kestlikul viisil kasvupotentsiaali, järk-järgult konsolideerides eelarvet, et saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon, ning viies ellu investeeringuid ja reforme
2. Säilitama mahukad avaliku sektori investeeringud, mida on vaja majandusliku ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digipöörde toetamiseks, sh energiatõhususe parandamiseks ja taastuvatele energiaallikatele üleminekuks. Rakendama ühtekuuluvuspoliitika programme ning taaste- ja vastupidavuskavasid, kindlustades reformide ja investeeringute õigeaegse elluviimise, ning tagama, et kavade ajakohastamine on sihipärane ega vähenda üldist ambitsiooni. Võtma täiendavaid meetmeid, sh kava „REPowerEU“ kaudu, et kiirendada üleminekut puhtale energiale ja suurendada liidu energiasõltumatust.
3. Toetama riiklike tavade kohaselt ja sotsiaalpartnerite rolli austades palgasuundumusi, mis leevendavad palgatöötajate ostujõu vähenemist, eelkõige madala sissetulekuga töötajate puhul, võttes samal ajal arvesse tootlikkuse arengut keskpikas perspektiivis ja piirates teisest mõju inflatsioonile. Vastavalt vajadusele töötama välja sotsiaalabisüsteemid või kohandama neid, et aidata haavatavatel kodumajapidamistel tulla toime energiašoki ning rohe- ja digipöördega, leevendades suurenenud vaesusriski. Parandama veelgi aktiivset tööturupoliitikat ja võtma meetmeid oskuste nappuse leevendamiseks. Tagama, et sotsiaalpartnerid kaasatakse tulemuslikult poliitika kujundamisse, ja tugevdama sotsiaaldialoogi.
4. Tagama, et energiakriisi tõttu finantssurve alla sattunud ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, antav toetus oleks kulutõhus, ajutine ja suunatud elujõulistele ettevõtetele. Toetus peaks säilitama energiatõhususe stiimulid ning tagama võrdsed tingimused ja ühtse turu terviklikkuse, sh riigiabi ajutise kriisiraamistiku kaudu. Suurendama maksejõuetus-raamistike tõhusust, tagades, et need toimivad pankroti ja äriühingute restruktureerimise korral tõhusalt ja piisavalt kiiresti. Aitama kaasa kapitaliturgude liidu suunas liikumisele.
5. Tagama makromajandusliku finantsstabiilsuse, hoidma majanduse krediidikanalid avatud ja jätkama finantsintegratsiooni toetamist. Jälgima riske, mis on seotud eelkõige pingetega energiasektoris, intressimäärade tõusuga, viivisnõuetega ja kinnisvaraturgude arenguga. Jätkama aktiivset osalemist ettevalmistustöös digieuro kasutuselevõtuks.