Soovitusi riikidele aastaks 2022
Euroopa Komisjon soovitab euroala liikmesriikidel võtta kasutusele nii iseseisvalt, sh oma taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise kaudu, kui ka eurorühma raames ühiselt, aastatel 2022−2023 järgmisi meetmeid:
1. Jätkata liikmesriikide eelarvepoliitika kasutamist ja koordineerimist, et tõhusalt toetada majanduse kestlikku ja kaasavat taastumist; säilitada 2022. aastal mõõdukalt toetav eelarvepoliitika kogu euroalal, võttes arvesse riikide eelarveid ning taaste- ja vastupidavusrahastust antavat rahastamist; suunata eelarvemeetmeid järk-järgult investeeringutele, mis edendavad kestlikku ja kaasavat taastumist kooskõlas rohe- ja digipöördega, pöörates erilist tähelepanu eelarvemeetmete kvaliteedile; hoida eelarvepoliitika paindlikuna, et suuta reageerida juhul, kui pandeemiariskid peaksid taas ilmnema; eristada eelarvepoliitika meetmeid, võttes arvesse taastumise seisu, riigi rahanduse kestlikkust ning vajadust vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi; kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid.
2. Edendada meetmeid, millega võideldakse agressiivse maksuplaneerimise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu, et tagada õiglased ja tõhusad maksusüsteemid; teha jõupingutusi kahjuliku maksukonkurentsi piiramiseks, sealhulgas ülemaailmsel konsensusel põhineva lahenduse rakendamise kaudu, et tegeleda majanduse digiteerimisest ja globaliseerumisest tulenevate maksuprobleemidega; vähendada tööjõu maksukiilu ja edendada üleminekut tööjõu maksustamiselt vähem moonutavatele maksudele; minna tööturgudel erakorralistelt meetmetelt üle taastamismeetmetele, tagades tõhusa aktiivse tööturupoliitika:
a) toetada töökohavahetusi rohelise ja digitaalse majanduse suunas,
b) ühendada meetmed oskuste nappusega tegelemiseks ning täiend- ja ümberõppe edendamiseks, pakkudes sihipäraseid värbamise stiimuleid,
c) suurendada riiklike tööturuasutuste võimekust tööturu nõudlusele mittevastavustega tegelemiseks; tugevdada kaasavaid kvaliteetseid haridus- ja koolitussüsteeme; edendada haavatavate rühmade, eelkõige noorte ja naiste integreerimist tööturule, tagada nõuetekohased töötingimused ja tegeleda tööturu killustatusega, töötada vajaduse korral välja ja kohandada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tulla toime COVID-19 kriisi järel tekkivate probleemidega; tagada sotsiaalpartnerite tulemuslik kaasamine poliitika kujundamisse, tugevdada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi; tagada selliste tööturu- ja sotsiaalpoliitika heade tavade jagamine ja lähendamine, mis suurendavad majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet.
3. Jälgida poliitika toetuspakettide tõhusust ettevõtetele, keskenduda pandeemia ajal surve alla sattunud elujõuliste ettevõtete maksevõime sihipärasemale toetamisele ning kasutada rohkem omakapitaliga seotud instrumente; võtta kasutusele meetmeid, et suurendada maksejõuetusraamistike suutlikkust tegeleda tõhusalt ning õigeaegselt pankroti ja võla restruktureerimisega, maksimeerida väärtuse hoidmist ning edendada kapitali tõhusat jaotamist ja piiriüleseid investeeringuid; teha edusamme kapitaliturgude liidu süvendamisel, sh jõudes kiiresti kokkuleppele komisjoni seadusandlikes ettepanekutes, millega toetatakse majanduse rahastamist ja suurendatakse investeerimisvõimalusi äriühingute ja üksikisikute jaoks ning kõrvaldatakse piiriülesed tõkked ühtsel turul investeerimiselt.
4. Jätkata riiklike institutsiooniliste raamistike tugevdamist ja jätkata reforme, et kõrvaldada investeeringuid ja kapitali ümberpaigutamist puudutavad kitsaskohad ning tagada liidu vahendite tõhus ja õigeaegne kasutamine; vähendada ettevõtete halduskoormust ja parandada ettevõtlus-keskkonda; tugevdada avaliku halduse tõhusust ja digiteerimist; parandada avaliku sektori finantsjuhtimist, sealhulgas rohelise eelarvestamise ja tõhusate avaliku sektori investeeringute haldamise raamistike abil, ning kasutada kulude läbivaatamist, et parandada riigi rahanduse struktuuri, eelkõige avaliku sektori investeeringute kvaliteeti, investeeringuid inimestesse ja oskustesse, ning suunata avaliku sektori kulutused paremini taastumise ja vastupidavusega seotud vajadustele.
5. Tagada makromajanduslik finantsstabiilsus ja säilitada majanduse krediidikanalid, jätkates viivislaenudega tegelemist, jälgides muu hulgas varade kvaliteeti, õigeaegset ja ennetavat koostööd raskustes võlgnikega (eelkõige elujõuliste võlgnikega) ning arendades edasi viivislaenude järelturge; jätkata tööd pangandusliidu lõpuleviimiseks järkjärgulise ja tähtajalise töökava kaudu ning euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks; jätkata digieuro võimaliku kasutuselevõtuga seotud uurimistöö toetamist.
Nimetatud soovitused pärinevad dokumendist „Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“. Kommentaariks võib öelda, et ühelt poolt on need ootuspärased, puudutades rohe- ja digipööret, vajadust säilitada paindlikkus ning kasutada sihipäraseid toetusmeetmeid jm. Teisalt on huvitav aga see, mida soovitused otseselt ei käsitle, nimelt kõrge inflatsioon. Majandusteadlaste sõnul on inflatsiooni kiire kasv peamiselt tingitud energiakandjate, eelkõige nafta ja maagaasi hindade kasvust. Maagaasi ja elektri hulgihinnad on alates 2019. aastast tõusnud keskmiselt vastavalt 429% ja 230%. EK lühiajalised prognoosid näitavad, et hulgihinnad võivad tõusta kuni 2022. aasta viimase kvartalini. Mis puudutab jaehindu, siis nende hüppelist ja kordades tõusu kogeme praegu kõik omal nahal. Karta on, et hindade kasv toob paljude jaoks kaasa olukorra halvenemise ja mõjutab negatiivselt elatustaset. Seis majanduses muutub eelmise aastaga võrreldes ebakindlamaks.