Sotsiaalministeerium vastas koja ettepanekutele seoses töölepingu seaduse paindlikumaks muutmisega

Märtsi alguses pöördus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekutega muuta töölepingu seadust paindlikumaks, tuues välja tänase regulatsiooni kitsaskohad ja ettepanekud seaduse muutmiseks.  

04. aprillil laekunud vastuses tõi Sotsiaalministeerium välja, et mitmeid koja pöördumises tehtud ettepanekuid on käsitletud  2018. aastal koostatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse väljatöötamiskavatsuses. Nimetatud väljatöötamiskavatsuse eesmärk oli pakkuda võimalusi töölepingu paindlikumaks muutmiseks, et motiveerida tööandjat sõlmima töötajaga töölepingut, tagades seeläbi töötajale töösuhtes suurema kaitse. Kahjuks ei leidnud tehtud ettepanekud laiemat toetust, mistõttu seaduse muudatusteni ei jõutud.

Pärast väljatöötamiskavatsuse menetlust jätkas Sotsiaalministeerium sotsiaalpartneritega arutelusid, kuidas ettepanekutega oleks siiski võimalik edasi minna. Nende arutelude tulemusena jõuti muutuvtunni kokkulepete regulatsioonini. Sotsiaalministeerium ja sotsiaalpartnerid leppisid läbirääkimiste käigus kokku, et muutuvtunni kokkuleppeid piloteeritakse jaekaubandussektoris kaks ja pool aastat (14. juunini 2024). Samuti lepiti kokku, et pilootprojekti lõpus hinnatakse projekti mõjusid ning võimalusi muutuvtunni kokkulepete regulatsiooni tähtajatult kehtestada ja laiendada ka teistele sektoritele. Seega selgub pärast pilootprojekti lõppu, kas ja kellele muutuvtunni kokkulepete sõlmimise võimalust laiendada.

Lisaks tõi Sotsiaalministeerium välja, et tähtajaliste töölepingute puhul tuleb silmas pidada, et pidevalt lühiajaliselt töötades väheneb töötaja sotsiaalkindlustuskaitse. Lühiajaliste töölepingute alusel töötavale isikule ei ole tagatud ravikindlustust ning lühiajaliste lepingutega kaasnev madal töötasu võib tulevikus mõjutada inimese pensioni suurust. Sotsiaalministeerium esitas eelmise aasta septembris kooskõlastamiseks töölepingu seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalpartnerite toetuse puudumise tõttu nimetatud eelnõuga endisel kujul edasi ei liigutud ning tähtajaliste töölepingute sõlmimisel erisuse tegemise võimalus antakse ainult nende töötajate puhul, kes teevad töötuna arveloleku ajal nö tööampse.

Valveaja regulatsiooni muutmiseks koostasime 2016. a ja 2018. a eelnõud, millest esimese menetlus jäi seisma Riigikogus ning teise menetlus lõppes peale esimest avalikku kooskõlastusringi. Hetkel ei näe Sotsiaalministeerium võimalust valveaja regulatsiooni muutmiseks ilma sotsiaalpartnerite toetuseta.

Koja pöördumine: 5 ettepanekut töölepingu seaduse paindlikumaks muutmiseks | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda