Sularaha jääb ettenähtavas tulevikus kasutusse

Vaatamata kõikvõimalike uute makseviiside ning asjade interneti arengule ei kao vähemalt ettenähtavas tulevikus käibelt sularaha. Vähemalt leiab nii Euroopa Komisjon oma uues teatises.

Sularaha vajalikkuse põhjused
Euroopa Komisjoni hinnangul peab sularaha nö eksistents jätkuma, sest sularaha on maksevahend, mis võimaldab näost näkku tehingutes viivitamatut arveldust, ilma igasuguse tehnilise taristuta ning see on endiselt ka ainus rahaliik, mida üksikisikud saavad vahetult käes hoida, seega peaks see jääma laialdaselt ligipääsetavaks ja vastuvõetavaks.

Samuti on euroalal on ELi toimimise lepingu kohaselt ainsateks seaduslikeks maksevahenditeks euro pangatähed ja mündid. Komisjoni 2010. aasta soovituses selgitatakse, et maksekohustuste suhtes seisneb euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatus selles, et võlausaldajal on kohustus neid vastu võtta nende nominaalväärtust tunnustades ning neil on maksekohustusest vabastamise võime. Samas soovituses märgitakse ka, et euro pangatähti ja münte tuleks üldjuhul jaekaubandustehingutes maksevahendina vastu võtta ning nende vastuvõtmisest keeldumine peaks olema võimalik üksnes lähtuvalt heausksuse põhimõttest (näiteks kui jaemüüjal ei ole vahetusraha).

Sularaha on jätkuvalt peamine maksevahend
Aastate jooksul on mittesularahaliste maksevahendite kasutamine Euroopas pidevalt suurenenud. Näiteks 2018. aastal suurenes mittesularahaliste maksete koguarv euroalal igat liiki makseteenuste arvestuses eelmise (2017) aastaga võrreldes 7,9 %. Siiski on sularaha euroalal endiselt peamine maksevahend, mida kasutatakse 78%-s kõigist tehingutest.

Sularaha kasutamise statistikas on riikide vahel suured erinevused. Näiteks Austrias, Saksamaal, Iirimaal, Slovakkias ja Sloveenias eelistatakse sularaha. Eesti ja Madalmaad asuvad spektri teises otsas, sest sularaha kasutatakse seal müügikohtades vähem kui pooltes tehingutes. Väljaspool euroala asuvatest riikidest on sularaha kasutamine oluliselt vähenenud Rootsis. Kõigis ELi riikides vähenes Covid-19 pandeemia liikumispiirangute ajal sularahatehingute arv, kuid mõnes riigis on varuks välja võetud sularahakogused hoopis suurenenud.

Euroopa Keskpanga uuringu „Kodumajapidamiste sularahakasutus euroalal kohaselt on sularaha kättesaadavus on vähenenud ning keskmiselt 5–6 % küsitletud euroala osalejatest vastas, et vajaduse tekkides oli sularahaautomaati või panka (väga) raske leida. Covid-19 kriisi ajal esines rohkem sularaha vastuvõtmata jätmist, sest inimesed olid mures viiruse edasikandumise pärast sularahas arveldamisel, ja liikumispiirangute tõttu tuli teha rohkem kaugtehinguid, mis soodustas nihet digimaksete suunas.

EK edasine tegevus seoses sularahaga
Kuigi EK toetab digimaksete levikut, et pakkuda tarbijatele rohkem võimalusi, jätkab EK ühtlasi euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kaitsmist. Komisjon teab ja mõistab tarbijaühenduste muret seoses käegakatsutava ohuga, et üha rohkemate teenuste digitaliseerimisel võivad inimesed, kellel puudub juurdepääs digiteenustele, muutuda praegusest veelgi tõrjutumaks.

Euroopa Liidus on Maailmapanga andmetel ikka veel umbes 30 miljonit täiskasvanut, kellel ei ole pangakontot. Selleks et säilitada sularahale juurdepääs ja selle vastuvõtmine, samuti selle staatus seadusliku maksevahendina, teeb EK järgmist:

• tuletab meelde, et maksekohustuse olemasolu korral peab võlausaldaja euro pangatähti ja münte seadusliku maksevahendina vastu võtma ja neid nominaalväärtuses tunnustama ning et neil on maksekohustusest vabastamise võime;
• ootab, et liikmesriigid tagaksid sularaha vastuvõtmise ja sellele juurdepääsu avaliku hüvena kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 128 ja nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta), kuid möönab, et ebaproportsionaalselt suurte sularahasummade üksikmakseteks kasutamise nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed piirangud, mida võidakse vajada muu hulgas rahapesu, terrorismi rahastamise ja seotud eelkuritegude, sealhulgas maksudest kõrvalehoidumise ohu vältimiseks, võivad olla õiguspärased.
•  Üks vahend, mille abil liikmesriigid saaksid säilitada juurdepääsu sularahale, võiks olla oma territooriumil minimaalse pangaautomaatide või samaväärsete juurdepääsuvahendite võrgu tagamine.

Nende EK seisukohtade ja plaanidega nõustub ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning rõhutab, et ka Eestis peab jääma sularaha kättesaadavaks.