Summeeritud tööaja tingimused töölepingus – mida peaks teadma?
Summeeritud tööaja arvestust peab tööandja siis, kui inimese tööaeg ei ole tavapäraselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, vaid jaotub nädalate ja kuude lõikes ebaühtlaselt. Teisisõnu rakendatakse summeeritud tööaja arvestust eelkõige graafikujärgse töötamise korral. Selline arvestus võimaldab tööaega paindlikumalt jaotada, kuid seejuures tuleb hoiduda töötaja õiguste rikkumisest.
Millised tingimused peavad sisalduma töölepingus?
Lisaks tavapärastele töötingimustele tuleb summeeritud tööaja kasutamise korral töölepingus kindlaks määrata ka tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused. Eelkõige peab tööandja teavitama töötajat kirjalikult arvestusperioodist, tööajakava perioodist, töötajale tööajakavast etteteatamise ajast ja tööajakava muutmise tingimustest.
Tööaja arvestusperioodiga määratakse kindlaks ajavahemik, mille ulatuses töötunnid ära jaotatakse. Töölepingu seaduse kohaselt võib arvestusperiood olla üldjuhul kuni 4 kuud (§ 46 lg 1), erandjuhtudel on lubatud ka pikem periood (nt turvatöö valdkonnas võib arvestusperiood pikeneda 6 kuuni, tervishoiutöötajatel võib arvestusperiood olla kuni 12 kuud).
Arvestusperioodi põhjal peab tööandja koostama tööajakava ehk graafiku ning kehtestama selle teatavakstegemise korra. Üldjuhul koostatakse graafik ühe kalendrikuu kaupa ning järgneva kuu graafikut tutvustatakse töötajale alati eelneval kuul, täpne tutvustamise kuupäev peaks töölepingus samuti selgelt kirjas olema (nt hiljemalt eelneva kuu 16. kuupäevaks). Nii saab töötaja teada, kui paljude töötundide tegemises on tööandjaga kokku lepitud ning milliseks kujuneb järgmise kuu töötasu. Veel on graafiku koostamisel oluline silmas pidada, et tööaja planeerimisel oleks täidetud puhkeaja nõuded. Töötajale peab 24 tunni jooksul jääma vähemalt 11 tundi (§ 51 lg 1, erandiks lg 4) ning 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi puhkeaega (§ 52 lg 2).
Lisaks peab töötaja olema teadlik sellest, kuidas tööajakava muudetakse. Olenevalt pooltevahelisest kokkuleppest või ettevõtte töökorraldusest võib selline teave hõlmata seda, millistel juhtudel tööajakava muuta saab, kuidas muutmine toimub ja mis on muudatuste tegemise tähtajad, kas tööajakava muudatusi võivad omavahel kokku leppida ka töötajad, samuti muud pooltevahelises suhtes asjakohast teavet tööajakava muutmise kohta.
Millist tasu tuleb maksta summeeritud tööaja arvestuse korral?
Kui pooled on töölepingus kokku leppinud konkreetses töötasus ühe kuu eest, siis tuleb kokkulepitud tasu kuu lõpus töötajale välja maksta. Kokkulepitud tasu tuleb välja maksta sõltumata sellest, mitu tundi töötaja tegelikult tööajakava alusel tööd tegi. Seda eeldusel, et töötasu maksmise aluseks olevas kuus ei ole töötaja haige ega kasuta puhkust või muid tööst keeldumise aluseid.
Kui pooled on kokku leppinud tunnitöötasus, siis võib töötajale maksta tehtud töötundide eest, kuid mitte alla töötasu alammäära. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu kogu perioodi eest.
Lisainfot summeeritud tööaja arvestuse rakendamise kohta saad küsida koja juristidelt juristid[at]koda.ee.
Koja e-poes on saadaval summeeritud tööajaga töölepingu põhi, mille leiad SIIT. Lepingupõhi on koja liikmele tasuta ja mitteliikmele 15 eurot, millele lisandub käibemaks.