Suur ülevaade: mis muutus pakendiseaduses?
Tänavu 15. mail jõustus pakendiseaduses 64 muudatust. Muudatused puudutavad näiteks pakendiaruande audiitorkontrolli nõudeid, pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve, enesekontrollisüsteemi ja tagatisrahasüsteemi. Järgnevalt annan ülevaate pakendiettevõtjate jaoks kõige olulisematest muudatustest.
Kes on pakendiettevõtja?
Pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja iga ettevõtja, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa ja müüb seda Eestis, veab Eestisse pakendatud kaupa või müüb pakendatud kaupa Eestis.
Ringlussevõtu sihtarvud suurenevad
Üks olulisemaid muudatusi on pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude suurendamine. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmetest vähemalt 65% võtta ringlusse. Praegu on miinimumnõue 55%. Lisaks hakkavad alates 2025. aastast kehtima kõrgemad nõuded ka pakendimaterjalide liikide lõikes. Näiteks kui praegu tuleb plastijäätmetest ringlusesse võtta 45% ning paberi- ja kartongijäätmetest 60%, siis aastast 2025 on vastavad miinimumnõuded 50% ja 75%. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud suurenevad veelgi alates 2030. aastast. Muudatuse tulemusena võivad suureneda teenustasud, mida pakendiettevõtjad maksavad taaskasutusorganisatsioonidele.
Müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu pole
Algselt soovis riik viia pakendiseadusesse põhimõtet, et müügipakendi ringlussevõtule kehtiks eraldi sihtarv. See tähendab, et pakendiettevõtjad oleksid pidanud tagama, et näiteks aastani 2025 tuleb ringlusesse võtta vähemalt 50% müügipakenditest. Praegu kehtib kõikide pakendite lõikes ühtne ringlussevõtu sihtarv ning seadus ei erista ringlussevõtu puhul müügi-, rühma- ja veopakendit.
Pakendiettevõtjate jaoks tähendaks müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine suure tõenäosusega kulude kasvu, sest müügipakendi ringlussevõtt on üldjuhul kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt. Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli selle nõude kehtestamise vastu. Peamise argumendina tõime välja, et kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on võetud ringlusse. Riik võttis pakendiettevõtjate kriitikat kuulda ja jättis selle nõude seadusesse lisamata.
Sajad ettevõtjad ei pea pakendiaruannet auditeerima
Kaubanduskoda on viimastel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku vabastada ettevõtjad pakendiaruande auditeerimise kohustusest, sest sellega kaasneb ettevõtjatele märkimisväärne kulu, kuid ei kaasne positiivset mõju. Riik on kaubanduskoja ettepanekut vähemalt osaliselt arvesse võtnud.
15. mail jõustus pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt peab pakendiettevõtja edaspidi laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ta laseb turule rohkem kui 20 tonni pakendeid aastas. Varem oli auditeerimise kohustuse piirmäär 5 tonni aastas.
Muudatus rakendub ka 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruandele. See tähendab, et kui ettevõtja lasi 2020. aastal turule vähem kui 20 tonni pakendeid, siis võib ettevõtja esitada pakendiaruande ilma auditeerimata pakendiregistrisse. Muudatuse tulemusena vabaneb juba sel aastal pakendiaruande auditeerimise kohustusest umbes 600 ettevõtjat.
Lisaks leevendas seadusemuudatus ka nende ettevõtjate olukorda, kes lasevad turule üle 20 tonni pakendeid aastas. Nimelt jõustus 15. mail muudatus, mille kohaselt on ettevõtja vabastatud kolmel järgneval aastal audiitorkontrolli korraldamisest, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on märkusteta. Näiteks kui audiitori hinnangul on 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruanne korrektne, siis tuleb ettevõtjal lasta järgmine kord pakendiaruannet auditeerida 2024. aasta andmete kohta.
Samas lisandus pakendiseadusesse põhimõte, et keskkonnaametil on põhjendatud kahtluse korral õigus nõuda ettevõtjalt pakendiaruande audiitorkontrolli tegemist. Auditeerimisega seotud kulud peab kandma ettevõtja. Keskkonnaametil on see õigus ka juhul, kui ettevõtja laseb turule vähem kui 20 tonni pakendeid aastas.
Pakendiettevõtja peab rakendama enesekontrollisüsteemi
See tähendab, et pakendiettevõtja peab pidama arvestust turule lastud toodete ning kogutud ja käideldud jäätmete kohta. Lisaks peab ettevõtja tagama, et tal on piisavad rahalised vahendid pakenditega seonduvate kohustuste täitmiseks. Enesekontrollisüsteemi kohaldamisest on vabastatud isikud, kel on keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS.
Enesekontrollisüsteem ei ole ettevõtjale täiesti uus nõue, sest ka varem oli pakendiettevõtjal enesekontrollisüsteemiga sarnased kohustused. Sisuliselt on tegemist senise sisemise arvestuse nimetamisega enesekontrollisüsteemiks. Samas näeb seadus nüüd ette, et enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja ajakohastada vähemalt kord aastas.
Kaks muudatust seoses tühja taaraga
Pakendiseadus annab nüüd ettevõtjale võimaluse vabatahtlikult rakendada panti muu hulgas kange alkoholi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendile. Varem puudus selline võimalus. Lisaks jõustus ka muudatus, et kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses, siis võivad nad omavahel kokku leppida, et korraldavad tühja taara tagasivõtmise ühiselt ühes müügikohas või selle vahetus läheduses.
Kui teil tekib küsimusi või kommentaare 15. mail jõustunud pakendiseaduse muudatuste kohta, siis andke sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 3/2021 numbris rubriigis "Kasulikku".
Autor: Marko Udras, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja