Taasterahastu „NextGenerationEU“ - mis see on?

Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemiast tulenevat vahetut majanduslikku ja sotsiaalset kahju. Samuti peaks see muutma Euroopa rohelisemaks, digitaalsemaks ning praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisel võimekamaks. Selle kaudu investeerib EL majandusse kulutuste ja laenudena kuni 806 miljardit eurot ehk 5 % ELi SKPst. Euroopa Komisjon laenab algsed summad aastatel 2021–2026 ELi nimel rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. Liikmesriigid maksavad ELi kaasatud rahalised vahendid tagasi kas otse (laenude puhul) või ELi eelarve kaudu (tagastamatu toetuse puhul) hiljemalt 2058. aasta detsembriks. EK peab kuni 2026. aasta lõpuni tegema rahastamistehinguid kuni 150–200 miljardi euro eest aastas. See summa on võrreldav suurimate liikmesriikide rahastamisvajadustega. Praegu on käimas on taasterahastu „NextGenera-tionEU“ õiguslikud ja institutsioonilised ettevalmistused. Liikmesriigid on lõpusirgel omavahendite otsuse heakskiitmisega, et EL saaks turult laenu võtta.

Selle taustal tuli Euroopa Komisjon välja uue teatisega „Taasterahastu NextGenerationEU“ uue rahastamisstrateegia kohta. Teatises, nagu selle pealkiri ütleb, esitatakse uus rahastamisstrateegia, mis peab tagama, et need suured summad on õigel ajal kättesaadavad. Uut lähenemisviisi on vaja seetõttu, et EK senised, tavapärased rahastamismeetodid on välja töötatud väiksemate rahastamisvajaduste jaoks.

Senine mudel ehk nn kompensatsioonimeetod
Selle mudeli kohaselt võtab EL abi saavate liikmesriikide nimel soodsatel tingimustel laenu (tänu oma kõrgele krediidikvaliteedile). Seejärel annab EL laenud samadel tingimustel edasi liikmesriikidele. Kogu laenuvõtmine toimus eranditult sündikaattehingutena, tuginedes spetsiaalselt moodustatud pankade rühmale, et pakkuda võlakirju investoritele parimatel võimalikel tingimustel. Sellisel viisil, alates eelmise aasta oktoobrist, on EL hoogustanud võlakirjade emiteerimist ning kaasanud 75 miljardit eurot, et rahastada 19 liikmesriigile soodsatel tingimustel antud TERA laene.

„NextGenerationEU“ aga vajab tegevuse rahastamiseks kapitaliturgudel komplekssemat lähenemisviisi, sest:

1. Kaasatavad summad on palju suuremad: praegusest kuni 2026. aasta lõpuni võib olla vaja kaasata kuni 806 miljardit eurot.
2. 27 liikmesriigil on õigus saada toetustena kokku 407,5 miljardit eurot ja laenudena kuni 386miljardit eurot. Konkurentsipõhiselt eraldatakse ELi programmidele veel 12,5 miljardit eurot. Nn kompensatsioonimeetodi korral oleks emissioonide arv väga suur, mis tooks kaasa ka suured tehingukulud.
3. Väljamaksete ajakava on keeruline ja mõnevõrra ebakindel. Eelkõige seoses taaste- ja vastupidavusrahastuga, mis moodustab 90 % kõigist „NextGenerationEU“ vahenditest. Sellest tehakse maksed igale liikmesriigile kaks korda aastas, kui on saavutatud reformide ja investeeringute elluviimisega seotud kokkulepitud vahe-eesmärgid.
4. ELi poliitika rahastamiseks laenatud summade maksimaalne võimalik tagasimakse igal aastal määratakse kindlaks omavahendite otsuses ja tagasimaksed sõltuvad ELi eelarve tulevastest maksete assigneeringutest. Iga-aastaste eelarvevahendite täpsed summad ei ole veel teada, mistõttu on laenupoliitikas vaja teatavat paindlikkust.

Uus rahastamistrateegia peab suutma kaasata püsivalt märkimisväärseid summasid ning reageerida kiiresti ootamatutele muutustele väljamaksete ajakavas ning muutuvatele turutingimustele. Rahastamisstrateegia kujundamisel lähtutakse suurte liikmesriikide emiteerimistavadest, et kohandada rahastamistehingute mahtu, ajastust ja tähtaegu vastavalt turuolukorrale. Samuti leiab EK, et see võimaldab viia laenu tagasimaksmise vajaduse paindlikumalt vastavusse vahenditega, mis on kättesaadavad tulevastes eelarvetes pärast 2028. aastat. Lisaks suurendaks see ka Euroopa võlakirjaturgude stabiilsust ja mahtu, pakkudes neile eurodes nomineeritud ja väga erineva lunastustähtajaga turvalist vara.

Uue rahastamisstrateegia aluseks on järgmised kaheksa sammast:

1. Korrapäraste rahastamiskavade avaldamine
„NextGenerationEU“ võlakirjade emiteerimine toimub EK poolt vastu võetud iga-aastase laenuotsuse alusel. Otsusega määratakse kindlaks ELi eelarvesse tehtavate maksete ja liikmesriikidele antavate laenude rahastamiseks mõeldud emissiooni ülemmäär ning lühiajalise emiteerimise maksimum-summad. Laenamine korraldatakse iga kuue kuu tagant koostatavate rahastamiskavade alusel. Nendes antakse teada, kuidas EL vastaval perioodil emiteerimist korraldab ning määratakse kindlaks ka muud kavandatava laenu peamised finantsparameetrid, nagu lühi- ja pikaajalise rahastamise kombinatsioon asjaomasel perioodil, pikaajalise rahastamise maksimaalne keskmine tähtaeg ning reservidena hoitava eeldatava keskmise likviidsuse ülempiir.

2. Tõhus kooskõlastamine riiklike ja muude emitentidega
„NextGenerationEU“ rahastamiskavade plaanitakse avaldada. EK eeldab, et see hõlbustab kooskõlastamist riigiüleste ja riiklike võlahaldusasutustega, kes korraldavad oma rahastamisvajaduste rahuldamiseks samuti suuri emissiooniprogramme. „NextGenerationEU“, liikmesriikide ja üleeuroopaliste institutsioonide emissioonide hea koordineerimine on oluline, et vältida turu ülekoormust konkreetsel ajavahemikul.

3. Tugev likviidsuse juhtimine vahendite sisse- ja väljavoolu vastavusse viimiseks
Uue rahastamisstrateegia edukuse peamine mõõdupuu on likviidsuspuudujäägi vältimine. Likviidsus-puudujääk on olukord, kus EKl ei ole taasterahastu „NextGenerationEU“ maksete tegemiseks kohe vahendeid. See tooks kaasa märkimisväärseid häireid. Tagamaks, et usaldatavusnõuete kohase kriitilise tähtsusega rahavaru puhul ei esineks vastaspoole riski, hoitakse seda Euroopa Keskpangas.

4. Suutlikkus teostada individuaalseid rahastamistehinguid
Tehingute suur sagedus ja märkimisväärsed mahud nõuavad suurema hulga tehinguliikide kasutamist (sündikaattehingud, enampakkumised, suunatud pakkumised ja jätkuemissioonid olemasoleva võlakirja alusel) ning tehingute arvu ja kombinatsiooni haldamise suutlikkuse suurendamist. EK tugevdab oma rakendussuutlikkust kahes olulises aspektis:

a) Üleeuroopaline esmasvahendajate võrgustik
Märkimisväärseid summasid, mida EL mitmekesistatud rahastamisstrateegiat kasutades kaasab, kasutatakse ja toetatakse loodava ELi esmasvahendajate võrgustiku kaudu. EK otsusega kuulutatakse ELi esmasvahendajate võrgustiku liikmeks saamiseks välja konkurss reguleeritud pankadele, kes juba on ELi riikliku või riigiülese esmasvahendajate võrgustiku aktiivsed liikmed.  Need esmasvahendajad moodustavad rühma, millest EK loob sündikaadid taasterahastu „NextGenerationEU“ esimeste sündikaattehingute jaoks. See rühm ühendatakse kiiresti ka valitud enampakkumisplatvormiga, et nad saaksid alates septembrist osaleda“NextGenerationEU“ võlakirjade enampakkumistel.

b) Tipptasemel enampakkumisplatvorm
ELi lühiajaliste ja muude võlakirjade enampakkumisel müümine on rahastamisstrateegia oluline osa ja ELi rahastamistegevuse uus element. EK peab enampakkumisi kulutõhusaks võla emiteerimise viisiks ja ainsaks vormiks ELi lühiajaliste võlakirjade emiteerimiseks. Käimas on töö, et käivitada septembris enampakkumisprogramm ja ELi lühiajaliste võlakirjade emiteerimine. Valitud esmas-vahendajad ühendatakse suve jooksul valitud enampakkumisplatvormiga, et nad saaksid alates septembrist enampakkumistel osaleda. Seejärel koostab EK enampakkumiste ja sündikaattehingute korrapärase kava.

5. Töökindlad üld- ja riskijuhtimissüsteemid
Võttes arvesse tehingute enneolematut mahtu ja vajamineva rahastamisstrateegia komplekssust, peab EK ülimalt oluliseks, et „NextGenerationEU“ tegevuse suhtes kohaldataks usaldusväärset ja sõltumatut riskijuhtimis- ja vastavusraamistikku. Usaldatavusnõuete kohast ajutist rahavaru hoitakse EKPs sihtotstarbelisel kontol, mis on oluline kaitsemeede „NextGenerationEU“ likviidsusriskide vastu.

Riskijuhtimissüsteemi keskseks sambaks saab riskijuhi (CRO) roll. Riskijuht peaks vastutama kõrge-tasemelise riski- ja vastavuspoliitika väljatöötamise eest, milles määratakse kindlaks rahastamis-strateegia riskijuhtimissuunised, ning kehtestab nende riskide seire- ja aruandlussüsteemid.

6. Otstarbekohased tugiteenused ning makse- ja raamatupidamislahendused
Laiendatud rahastamistegevus nõuab EK tugi- ja raamatupidamisfunktsioonide tugevdamist. See hõlmab kõikide tehingute ja nendega seotud raamatupidamiskirjete arvestamise süsteeme, maksete tõrkekindlat käsitlemist ning tehingute õigeaegset arveldamist ja võrdlemist. Tugiteenuseid juba täiustatakse, et need hõlmaksid kogu tulevase programmi tegevuse arveldamist ja haldamist, sh uusi tehinguvorme. Raamatupidamis- ja finantsaruanded koostatakse vastavalt EK peaarvepidaja kehtestatud eeskirjadele ja menetlustele.

7. Soodsa hinnaga ja hästi hallatud laenud
Taaste- ja vastupidavusrahastu raames võib liikmesriikidele anda kuni 386 miljardi euro eest laene. Neid laene antakse viisil, mis tagab, et need aitavad kaasa liikmesriikide majanduse taastamisele. Laenude intressimäär on suhteliselt madal, sest neid rahastatakse „NextGenerationEU“ rahastamisvahenditest, millel on väga tugev krediidireiting ja palju lühem keskmine tähtaeg kui laenudel endal. Laenude põhisumma tagasimaksmise saab samuti ajas ühtlaselt jaotada, et abi saavatel liikmesriikidel ei tekiks ebaühtlasi tagasimaksekohustusi. Põhisumma tagasimaksmise alguse saab edasi lükata, kuni liikmesriigid on majanduskriisist täielikult väljunud ning lõikavad kasu  investeeringutest ja reformidest (nt 10 aasta võrra).

8. Tõhus teabevahetus ja investorite teavitamine
EK peab selget ja avatud suhtlust investoritega ELi laenutegevuse edu pandiks. Seepärast töötab EK välja tervikliku investoritega suhtlemise strateegia ja hulga vahendeid, et luua ühendus investori-baasiga. Strateegiaga parandatakse investorite otsest teavitamist ning see hõlmab ka strateegilisi meediasuhteid ja sotsiaalmeediat.

Praeguseks on aluseks olev kontostruktuur seadistatud ning selle keskmes on Euroopa Keskpangas asuv „NextGenerationEU“ konto. Maksesüsteemidele, mille abil „NextGenerationEU“ vahendid suunatakse selle konto kaudu abisaajatele, antakse EK sõnutsi viimast lihvi. Loomisel on ka esmasvahendajate võrgustik. EK otsusega on kehtestatud juhtimiskord ja riskijuhtimisstruktuurid. Tehtud on kõik tehnilised ja tegevuslikud ettevalmistused selleks, et tagada tehingute sujuv teostamine.

Tulekul: juuni alguses võtab EK vastu esimese laenu raamotsuse ning avaldab „NextGenerationEU“ emissioonide esimese kuue kuu rahastamiskava ja investorite uudiskirja, mis annab selge ülevaate emissioonikavatsusest 2021. aasta lõpuni.

Pärast seda, kui omavahendite otsus on kooskõlas liikmesriikide põhiseadusest tulenevate nõuetega ratifitseeritud, mis toimub eeldatavasti hiljemalt suve alguseks, saab EK käivitada esimese „NextGenerationEU“ sündikaattehingu.