Tasub meelde tuletada Arhusi konventsiooni
Seda põhjusel, et Euroopa Komisjon võttis eelmise aasta oktoobris vastu seadusandliku ettepaneku Århusi määruse muutmise kohta, eesmärgiga parandada Århusi konventsiooni rakendamist.
Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis võeti vastu 25. juunil 1998. Konventsiooniga antakse üldsusele (üksikisikutele ja nende ühendustele) seoses keskkonnaga mitmeid õigusi. See koosneb kolmest nn sambast:
- igaühe õigus saada riigiasutuste valduses olevat keskkonnateavet („juurdepääs keskkonnateabele“). See võib hõlmata teavet keskkonnaseisundi kohta, kuid ka rakendatud poliitika ja meetmete kohta või inimeste terviseseisundi ja ohutuse kohta, kui keskkonnaseisund võib neid mõjutada. Taotlejatel on õigus saada see teave ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist ning nad ei pea täpsustama, miks nad teavet vajavad. Riigiasutused on konventsiooni kohaselt kohustatud ka aktiivselt enda valduses olevat keskkonnateavet levitama;
- õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Riigiasutused peavad tegema korraldusi selleks, et avalik-õiguslikud ning keskkonnaga seotud valitsusvälised organisatsioonid saaksid esitada kommentaare näiteks keskkonda mõjutavate projektide ettepanekute kohta või keskkonnaga seotud kavade ja programmide kohta. Riigiasutused peavad otsuste tegemisel nende kommentaaridega piisavalt arvestama ning esitama teavet lõplike otsuste ja nende põhjuste kohta („üldsuse osalemine keskkonnaalaste ostuste tegemisel“);
- õigus vaadata läbi menetlused, mille eesmärk on vaidlustada avalikud otsused, mis ei ole kooskõlas kahe eespool nimetatud õiguse või keskkonnaõigusega üldiselt („juurdepääs õiguskaitsele“).
Euroopa Liidus on konventsiooni rakendatud alates 2006. aastal vastu võetud Århusi määrusest. Seda määrust nüüd Euroopa Komisjon (EK) oma ettepanekuga muudabki. Eelkõige vaadates läbi ELi institutsioonide ja organite haldusaktide ja haldusliku tegevusetuse vaidemenetluse mehhanismi, mis loodi valitsusväliste organisatsioonide tarbeks. Tuginedes Euroopa Liidu Kohtu otsustele rõhutas EK oma ettepanekus, et kohtu- ja haldusmenetlusi seoses keskkonnaõiguse küsimustes õiguskaitse kättesaadavusega reguleeritakse peamiselt liikmesriikide õigusega. Liikmesriikide kohtud on kohustatud tagama keskkonnaasjades ning ka seoses ELi keskkonnaõiguse rakendamisega kohtu poole pöördumise võimaluse. Kui aga asjaomased valitsusvälised organisatsioonid avastavad riiklikul tasandil puudusi vastuvõetud haldusmenetlustes, peaksid nad esmalt pöörduma liikmesriigi pädeva kohtu poole. Seejärel saavad need organisatsioonid ELi toimimise lepingu kohase eelotsusetaotluse menetluse alusel pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole. See menetlus võib olla seotud ka ELi institutsioonide õigusaktide kehtivusega
Euroopa Komisjoni kavandatud muudatuste eesmärk on eelkõige parandada keskkonnaga seotud valitsusväliste organisatsioonide võimalusi esitada ELi institutsioonidele taotlusi õigusaktide läbivaatamiseks, kui need võivad olla organisatsioonide hinnangul vastuolus ELi keskkonnaõigusega.
See peaks suurendama keskkonnakaitse vallas avatust ning vastutust, parandama läbipaistvust ja muutma ELi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks tehtava töö tulemuslikumaks.
Muudatustega suurendatakse valitsusvälistele organisatsioonidele praegu kättesaadavaid võimalusi vaide esitamiseks. Kui praegu saab vaide esitada üksnes üksikaktide (aktid, mis on vahetult suunatud konkreetsele isikule või mille puhul on võimalik mõjutatud isikut individuaalselt eristada) suhtes, siis tulevikus saavad valitsusvälised organisatsioonid taotleda ka üldkohaldatavate haldusaktide läbivaatamist.
Samuti on ettepaneku eesmärk muuta viiteid keskkonnaõigusele – kui praegu saab vaide esitada üksnes selliste haldusaktide kohta, mis aitavad kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, siis edaspidi peaks ettepaneku kohaselt olema võimalik esitada vaie kõikide haldusaktide kohta, mis on vastuolus ELi keskkonnaõigusega, olenemata poliitikaeesmärkidest. Veel tehakse ettepanek pikendada vaiete (kuni 8 nädalat) ja vastuste (kuni 22 nädalat) esitamise tähtaega. Kuna tegemist on määrusega, siis on see otsekohalduv ning jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes