Teadusasutused peaks enam keskenduma koostööle ettevõtetega

Haridus- ja teadusministeerium on välja töötanud kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu, mille eesmärk on teha muudatusi kõrghariduse süsteemis. Kaubanduskoja hinnangul on seaduseelnõust välja jäänud aga rakenduskõrgkoolide ning teadusasutuste üks suurimaid väljakutseid – suurendada teadustööde sidet ettevõtete reaalsete probleemidega.

Eesti teaduse ja majanduse vahelise koostöö tihendamiseks oleks vaja muu hulgas muuta teaduse rahastamist. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse muudatuste paketist on välja jäänud teaduse ja majanduse vahelise sünergia suurendamine. Kaubanduskoja hinnangul peaks rahastuse saamiseks senisest oluliselt rohkem teadustöid olema seotud ettevõtluse poolt esile tõstetud probleemide lahendamisega.

Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ka ettepaneku kohelda eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke teadus- ja arendusasutusi baastoetuste andmisel võrdselt. See tähendab, et ka eraõiguslikul teadusasutusel peaks olema õigus taotleda nii sihttoetust kui baastoetust, kui asutuse teadustöö on riiklikult vajalik ja  täidab avalikes huvides olulisi funktsioone.

Lisaks juhtis kaubanduskoda ministeeriumi tähelepanu sellele, et teatud juhtudel võiks tudengil olla lubatud omandada kõrgharidus kiiremini kui viie aastaga. Selline võimalus peaks olema lubatud juhul, kui lühema õppeaja tõttu ei vähene õppe kvaliteet.

Kaubanduskoda toetab ideed kaotada õigusaktides rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine, sest puudub otsene vajadus kahe mõiste eristamiseks seaduse tasandil.

Loe kaubanduskoja ametlikku arvamust kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta siin.