Teavitaja kaitse direktiiv toob ettevõtjatele täiendavaid kohustusi

Viimasel paaril aastal on olnud meedias palju juttu inimestest, kes juhivad avalikkuse tähelepanu näiteks oma tööandja rikkumistele. Ka Eestis on selles vallas olnud hiljuti mitu näidet.

2019. aastal Euroopa Liidus vastu võetud direktiiv, mida ka Eesti ettevõtted peavad järgima, toob lisaks teavitajate vihjeliini loomise kohustusele paljudele ettevõtetele kaasa terve hulga muidki kohustusi. Lisaks annab direktiiv ametlikult teavitajana teadvustatud inimesele suure kaitse. Koda on seisukohal, et direktiiviga saavutatav kasu ei kaalu üles ettevõtjatele ja riigile tekkivat halduskoormust. Direktiivis käsitletud rikkumistest teatamine on võimalik juba kehtiva õiguse kohaselt ning ülereguleerimise ja kohustuste seadmisega võidakse tekitada soovitule hoopis vastupidine reaktsioon.

Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks on justiitsministeerium algatanud teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Seaduse plaanitav jõustumistähtaeg on 2021. aasta detsembris. Eesti lähiriikidest on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus.

Ettevõttesisesed kanalid
Direktiivis nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem: asutusesisene, asutuseväline ja avalikkusele suunatud. See tähendab, et ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat, peavad looma asutusesisesed kanalid ja sisereeglid, mille kaudu on võimalik teatada võimalikust rikkumistest turvaliselt, konfidentsiaalselt ning vajaduse korral ka anonüümselt. Eestis küündib selliste ettevõtete arv 1500-ni.

Uute ettevõttesiseste kanalite loomisel tekivad ettevõtjale aga kulud seoses uute tehniliste lahenduste rakendamisega ja ka inimeste määramisel, kes peavad tegelema rikkumisteavituste lahendamisega. Üks viis sellistest rikkumistest teavitava kanali loomiseks on vihjetelefonid, mida on päris paljud Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted juba teinud. Lisaks on vaja luua ka uued sisereeglid, mis on üsna mahukas töö, mistõttu peaksid ettevõtted sellega võimalikult vara algust tegema.

Koda toetab VTK-s toodud ettepanekut, et seaduse jõustumisel on vaja välja töötada riigipoolsed juhised ja muud abimaterjalid ning korraldada koolitusi. Ehkki teavitamiskanalite loomine ja menetlusprotseduuride väljatöötamine on iga ettevõtte enda otsustada, oleks justiitsministeeriumi panus teavitamisel ja juhiste andmisel väga oluline. Koja hinnangul on väga tähtis teavitustegevusele enam tähelepanu pöörata ja ettevõtjatega neis küsimustes konsulteerida juba enne seaduse jõustumist.

Pädevad asutusevälised kanalid
Lisaks ettevõtjatele peab ka riik looma pädevad asutusevälised kanalid, kuhu oleks võimalik rikkumisest teatada. Seda kasutatakse juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse teavitaja suhtes kasutada survemeetmeid või kui näiteks ettevõttes selle väiksuse tõttu teavitamise süsteemi ei ole.

Direktiiv näeb ette, et asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks tuleb luua pädev asutus, mis on sõltumatu ja eraldiseisev. Direktiivis ei täpsustata, milline asutus peab seda funktsiooni täitma ning kas selliseid asutusi peab olema üks või rohkem. VTK-s on välja toodud, et Eestis oleks mõistlik luua asutusevälised teavituskanalid valdkondlike asutuste juurde. Koja hinnangul on mõistlik kasutada juba toimivaid järelevalvemehhanisme võimalikult suures ulatuses ja ebamõistlik on luua täiesti uued mehhanismid, sest

Koda on seisukohal, et direktiiviga saavutatav kasu ei kaalu üles ettevõtjatele ja riigile tekkivat halduskoormust.

Kuidas kaitstakse rikkumisest teavitajat?

Rikkumised, mille kohta võidakse infot anda, on väga erinevad, alustades näiteks IT-lahenduste ebapiisavast turvalisusest ja lõpetades tarbijakaitse- või keskkonnanõuete või riigihangete korra rikkumistega. Kui tõsine peab rikkumine olema, ei ole direktiiviga paika pandud.

Õigus saada erikaitset on teavitajal kahel juhul. Kõigepealt peab rikkumine, mis võib esineda ükskõik millises organisatsiooni tegevusega seotud valdkonnas, olema reaalne. See tähendab, et inimesel on tõesti alust arvata, et selline rikkumine tõepoolest toimus.

Teise asjana peab inimene sellest kõigepealt kas oma asutuses või vastavale õiguskaitseorganile teada andma. See tähendab, et esimese kahtluse peale kõigepealt meediasse pöörduvatele töötajatele see kaitse ei laiene.

Ettevõtjad peavad olema valvsad
Teavitaja erikaitse võivad saada kõik inimesed, kes raporteeritud rikkumisega kokku puutuvad, alates juhatuse ja nõukogu liikmetest kuni koristaja ja tasustamata praktikantideni välja. Seega ettevõtjad peavad olema väga valvsad.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine kõige olulisem kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid, nagu tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine, edutamise takistamine, tulemuslikkusele negatiivse hinnangu andmine, ebasoodsa soovituskirja andmine, ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine ja sotsiaalmeedias isiku maine kahjustamine. Ka ei tohi tööandja seda inimest saata psühhiaatri juurde või ravile.

Praegu kehtiv töölepingu seadus ja sellega seotud õigusaktid annavad töötajale piisava ning tõhusa kaitse tööandja eest. Seetõttu ei ole koja hinnangul mõistlik dubleerida ja/või täpsustada töösuhtega seotud õigusakte rikkumisest teatanud töötaja kaitsmiseks.

Tööandjad võivad sattuda keerulisse seisu
VTK-s tuuakse esile, et tööandjal on tõendamiskoormus, mis tähendab, et tööandja peab töötaja vallandamise korral tõendama, et töölt lahkumise põhjus ei olnud rikkumisest teavitamine. VTK alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on vallandatud muudel põhjustel. Praegu on keeruline hinnata, milliseid probleeme võib see tööandjatele kaasa tuua. Kuigi töötaja vallandamine ei ole Eestis praegugi väga lihtne, muudab EL-i direktiiv selle teavitaja puhul üsna võimatuks, kuna keelab tööandjatel terve hulga tegevusi, mida esmapilgul tundub, et ei peaks keelama.

Koda pooldab VTK-s kirjeldatud tasakaalu põhimõtet, millega kaitstakse nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse. Sellega nähakse ette vastutus pahatahtlike teavituste eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult ei toimunudki ja teavitaja oli sellest teadlik.

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 5/2020 numbris rubriigis "kasulikku".
Autor: Merike Koppel Kaubanduskoja jurist