„Tee digikümnendisse“

Lühidalt öeldes on „Tee digikümnendisse“ Euroopa Liidu (EL) kõrgelennuliste eesmärkidega poliitikaprogramm. Selle raames määratakse kindlaks konkreetsed digieesmärgid, mille liit tervikuna peaks kümnendi lõpuks saavutama.

2030. aasta digieesmärgid tuginevad neljale põhisuunale: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek. Kuivõrd „Tee digikümnendisse“ on suunatud peamiselt liikmesriikidele ning sellega ühtlasi luuakse Euroopa Komisjoni (EK) ja liikmesriikide koostöömehhanism, peeti nõukogu otsust kõige sobivamaks õigusaktiks. Otsus muudab selles sisalduva seire- ja koostöömehhanismi siduvaks ning sellel on vahetu otsene mõju otsuse adressaatidele.

Konkreetsed digieesmärgid on järgmised:

I Digioskuste valdkonnas:
Liidu institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, et saavutada liidus aastaks 2030 järgmised digieesmärgid: (1) rahvastik on digiosav ja digispetsialistid kõrgelt kvalifitseeritud:, see tähendab, et:

• vähemalt 80 protsendil 16–74aastastel on vähemalt algtasemel digioskused;
• tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub.

II Turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu:

• kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga;
• liidus toodetavad tehnoloogia viimasele sõnale vastavad ja kestlikud pooljuhid moodustavad väärtuselt vähemalt 20 % ülemaailmsest toodangust;
• liidus võetakse kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme, mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud väikese latentsusajaga (mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele;
• aastaks 2025 on liidul esimene kvantkiirendusega arvuti, mis sillutab liidule teed jõudmaks 2030. aastaks kvantvõimekuse eesliinile.

III Ettevõtete digiüleminek:

• vähemalt 75 % liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele:
  (1) pilvandmetöötlusteenused;
  (2) suurandmed;
  (3) tehisintellekti;
• üle 90 % liidu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse;
• liit loob oma novaatorlike kasvufirmade taimelava ja parandab nende juurdepääsu rahastusele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub.

IV Avalike teenuste digitaliseerimine:

• olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad;
• 100 % liidu kodanikel on juurdepääs oma terviseloole (digitaalne terviselugu);
• vähemalt 80 % liidu kodanikest kasutab e-identimislahendust.

Otsuses nähakse ette ka liikmesriikide kohustused
Kõigepealt pevad liikmesriigid koostama ja esitama EK-le oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, kus peavad olema:

• peamised rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis aitavad saavutada sätestatud eesmärke;
• riikide kavandatud trajektoorid, mis toetavad riigi tasandil mõõdetavate asjaomaste digieesmärkide saavutamist;
• selle, milline peaks olema rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste eeldatav mõju igale digieesmärgile;
• vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste rakendamise ajakava ning hinnangu selle kohta, millal peaks avalduma nende poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste mõju digieesmärkide saavutamisele.

Liikmesriigid annavad üldise ülevaate sellest, milliseid investeeringuid on vaja nende riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas kirjeldatud üld- ja digieesmärkide toetamiseks, ning kirjeldavad üldjoontes nende investeeringute allikaid, sh vajaduse korral seda, kuidas kavatsetakse kasutada liidu programme ja vahendeid. Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad võivad sisaldada ettepanekuid mitut riiki hõlmavate projektide kohta.

 

Kojapoolse kommentaarina osundame, et Euroopa Komisjon surub kõikide võimalike õiguslike vahenditega (st erinevate õigusaktide ja poliitikadokumentidega) digiüleminekut peale kõikidele, sõltumata sektorist või tegevusvaldkonnast. Ettevõtetel on kasulik oma nö digivajadused ja selleks vajaminevad ressursid põhjalikult läbi mõelda ning planeerida.