Tehisintellekti vastutusest
28. sptembril võttis Euroopa Komisjon (EK) vastu kaks uut õigusakti ettepanekut, mis mõlemad puudutavad tsiviilõiguslikke vastutusnorme. Üks nendest on ettepanek ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid siseriiklikke vastutuse regulatsioone, et tehisintellektiga seotud kahju kannatanutel oleks lihtsam saada hüvitist.
Teine on tootevastutuse direktiiv, mis on kohandatud rohe- ja digipöördele ja ülemaailmsetele väärtusahelatele. Sellega ajakohastatakse ja tugevdatakse tootjate mittesüülisel vastutusel põhinevaid norme ohtlikest toodetest põhjustatud isiku-, vara- või andmekahju hüvitamise kohta alates aiatoolidest kuni kõrgtehnoloogiliste masinateni.
Alljärgnevalt peatun lühidalt just tehisintellekti puudutava vastutuse regulatsioonil. Algatuseks olgu öeldud, et tehisintellekt ise ei vastuta.
Tehisintellektiga seotud vastutuse direktiiviga täiendatakse ja ajakohastatakse ELi tsiviilvastutuse raamistikku, kehtestades esimest korda ühtsed normid, mis käsitlevad konkreetselt tehisintellektisüsteemide tekitatud kahju.
Uute õigusnormidega tagatakse, et tehisintellektitehnoloogia tekitatud kahju kannatanud isikud saavad hüvitist samal viisil kui muudel asjaoludel tekkinud kahju korral. Direktiiviga kehtestatakse kaks peamist meedet: nn põhjusliku seose eeldus, mis vabastab kannatanud kohustusest üksikasjalikult selgitada, kuidas kahju on põhjustatud teatavast tegevusest või tegevusetusest; ning juurdepääs ettevõtetelt või tarnijatelt saadud tõenditele, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektiga.
EK hinnangul ei piisa kehtivatest vastutust käsitlevatest riiklikest õigusnormidest ei tehisintellekti-põhiste toodete ja teenuste tekitatud kahjuga seotud nõuete lahendamiseks. Süül põhinevate vastutusnõuete puhul peab kannatanu tegema kindlaks, kelle vastu hagi esitada, ning selgitama üksikasjalikult süüd ja kahju ning nendevahelist põhjuslikku seost. Seda ei ole alati lihtne teha, eriti tehisintellekti puhul. Süsteemid võivad sageli olla keerukad, läbipaistmatud ja autonoomsed, mis muudab tõendamiskoormise täitmise kannatanu jaoks ülemäära raskeks, kui mitte võimatuks. Tsiviilvastutuse normide üks tähtsamaid ülesandeid on tagada, et kahju kannatanud isikud saavad nõuda hüvitist. Kui tehisintellektiga seotud probleemid muudavad hüvitise saamise liiga keerukaks, puudub tõhus juurdepääs õiguskaitsele. Kahju tulemusliku hüvitamise tagamisega aitavad need normid kaitsta õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Uute normidega tagatakse, et mis tahes liiki kannatanul (kas üksikisikul või äriühingul) on õiglane võimalus saada hüvitist, kui talle on tekitatud kahju tehisintellekti pakkuja, arendaja või kasutaja tegevuse või tegevusetusega. Seega hõlmavad uued õigusnormid mis tahes isiku (teenuseosutaja, arendaja, kasutaja) tegevusel või tegevusetusel põhinevaid riiklikke vastutusnõudeid, mis on seotud siseriikliku õigusega hõlmatud mis tahes liiki kahju hüvitamisega (elu, tervis, vara, eraelu puutumatus jne) ja mis tahes liiki kannatanuga (üksikisikud, ettevõtted, organisatsioonid jne).
Direktiiviga ühtlustatakse teatavaid tootevastutuse direktiivi kohaldamisalast välja jäävaid nõudeid käsitlevaid eeskirju juhtudel, kui kahju on tekkinud väärkäitumise tõttu. See puudutab näiteks eraelu puutumatuse rikkumist või ohutusprobleemidest põhjustatud kahju. Uued normid muudavad hüvitise saamise lihtsamaks näiteks olukorras, kui kandidaati on diskrimineeritud tehisintellekti tehnoloogial põhinevas värbamisprotsessis.
Nagu ülalpool nimetatud, kehtestatakse uute normidega kaks peamist kaitsemeedet.
- Esiteks leevendab tehisintellektiga seotud vastutuse direktiiv kannatanute tõendamiskoormist, kehtestades nn põhjusliku seose eelduse: kui kannatanud suudavad tõendada, et isik oli süüdi teatava kahju tekkimise seisukohast olulise kohustuse täitmata jätmises, ja kui põhjuslik seos tehisintellektiga on mõistlikult tõenäoline, võib kohus eeldada, et see täitmatajätmine põhjustas kahju. Teisalt võib vastutav isik sellise eelduse ümber lükata (näiteks tõendades, et kahjul oli muu põhjus).
- Teiseks, kui kahju tekib näiteks seetõttu, et postisaadetisi kohale toimetav kaugpiloot ei järgi kasutusjuhendit või seetõttu, et teenuseosutaja ei järgi tehisintellektipõhiste värbamisteenuste kasutamisel nõudeid, aitab uus tehisintellektiga seotud vastutuse direktiiv kannatanutel asjakohastele tõenditele ligi pääseda. Kannatanud saavad taotleda, et kohus annaks korralduse avaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta käiv teave. See võimaldab kannatanutel tuvastada isiku, keda võib pidada vastutavaks, ja selgitada välja, mis läks valesti. Teisalt kehtestatakse teabe avaldamisele asjakohased kaitsemeetmed, et kaitsta tundlikku teavet, näiteks ärisaladusi.
Tehisintellektiga seotud vastutuse direktiivi ettepanekut kohaldatakse mistahes liiki tehisintellektisüsteemide – nii suure riskiga kui ka muude kui suure riskiga süsteemide – tekitatud kahju suhtes.
Edasised sammud
Järgmisena peavad Euroopa Parlament ja nõukogu EK ettepaneku vastu võtma. See tähendab ka kõigepealt ettepaneku arutelusid liikmesriikides (nõukogu seisukoha kujundamiseks), enne, kui see Euroopa Parlamendini jõuab. Edasine sõltub juba nende, st kaasseadusandjate otsusest. Juhul, kui see vastu võetakse ja jõustub, plaanib EK viis aastat pärast tehisintellektiga seotud vastutuse direktiivi jõustumist hinnata, kas tehisintellektiga seotud nõuete puhul on vaja ka mittesüülise vastutuse norme.
Ettepanek: direktiiv lepinguvälise tsiviilvastutuse normide tehisintellektile kohandamise kohta