Toetus Eestile - 3,9 miljonit

20. juunil kiitis Euroopa Komisjon (EK) heaks 3,9 miljoni eurose eelarvega Eesti poolt esitatud kava, mille eesmärk on toetada Eesti looma- ja linnuliha ning aianduse sektorit seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Kava kiideti heaks 23.03.2022 vastu võetud riigiabimeetmete ajutise kriisiraamistiku alusel. Selle kava alusel on toetuskõlblikel abisaajatel õigus saada otsetoetustena antavat piiratud koguses abi. Meetmes saavad osaleda igas suuruses ettevõtted, kes tegutsevad looma- ja linnuliha ning aianduse sektoris ning keda mõjutab elektri, loomasööda ja kütuse hinnatõus, mille on põhjustanud praegune geopoliitiline kriis ja sellega seotud sanktsioonid.

Komisjon leidis, et Eesti kava on kooskõlas ajutises kriisiraamistikus sätestatud tingimustega. Eelkõige: esiteks, ei ületa abi 35 000 eurot abisaaja kohta ning teiseks, seda antakse hiljemalt 31. detsembril 2022.

EK jõudis järeldusele, et Eesti kava on vajalik, asjakohane ja proportsionaalne tõsise häire kõrvaldamiseks liikmesriigi majanduses kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b ja ajutises kriisiraamistikus sätestatud tingimustega.
See viidatud riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik võimaldab liikmesriikidel kasutada riigiabi eeskirjadega ette nähtud paindlikkust, et toetada majandust olukorras, kus Venemaa on Ukrainasse sisse tunginud.

Ajutise kriisiraamistiku alusel võivad liikmesriigid anda järgmist liiki abi:

• mis tahes vormis piiratud koguses abi kriisist puudutatud ettevõtetele, kes tegutsevad põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektoris, kuni 35 000 eurot ja kõigis teistes sektorites tegutsejatele kuni 400 000 eurot toetust kriisist puudutatud ettevõtte kohta;
• likviidsustoetus riigigarantiide ja subsideeritud laenudena ning abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks. See mis tahes vormis antav abi hüvitab ettevõtetele ja eelkõige suurtele energiakasutajatele osaliselt täiendavad kulud, mis on tekkinud gaasi ja elektri erakordsest hinnatõusust. Abi kogusumma abisaaja kohta ei tohi ületada 30% abikõlblikest kuludest ega olla mis tahes ajahetkel suurem kui 2 miljonit eurot. Kui ettevõte kannab tegevuskahjumit, võib olla vaja täiendavat abi, et tagada tema majandustegevuse jätkumine. Seetõttu on energiamahukate kasutajate abi osakaal suurem ja liikmesriigid võivad anda neid ülempiire ületavat abi kuni 25 miljoni euro väärtuses ning eriti suurel määral mõjutatud sektorites ja allsektorites tegutsevatele ettevõtetele kuni 50 miljoni euro väärtuses. Nende meetmete kohaldamisalast jäetakse välja Venemaa kontrolli all olevad sanktsioneeritud üksused.

Ajutine kriisiraamistik sisaldab ka mitmeid kaitsemeetmeid:

• proportsionaalne metoodika, mille kohaselt peaks see, kui suurt abi võib ettevõtetele anda, olema seotud nende majandustegevuse ulatusega ja sellega, kuivõrd kriisi majanduslikud tagajärjed ettevõtet puudutavad,
• kõlblikkustingimused, millega määratakse energiamahukad kasutajad kindlaks ettevõtetena, kes ostavad energiatooteid vähemalt 3% ulatuses oma tootmisväärtusest, ning
• kestlikkusnõuded, mille kohaselt kutsutakse liikmesriike juhul, kui nad annavad abi erakordselt kõrgetest gaasi- ja elektrihindadest tulenevate lisakulude katmiseks, kaaluma kedagi diskrimineerimata võimalust kehtestada nõuded, mis on seotud keskkonnakaitse või varustuskindlusega.

Ajutine kriisiraamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2022. Et tagada õiguskindlust, hindab komisjon enne seda kuupäeva, kas raamistiku kehtivusaega on vaja pikendada. Peale selle jälgib EK raamistiku kehtivusaja jooksul selle sisu ja ulatust, lähtudes arengutest energiaturgudel, muude sisendite turgudel ja üldises majanduslikus olukorras.