Toetust vääriv ettepanek
Euroopa Komisjoni (EK) ettepanek, millest allärgnevalt juttu, kannab pealkirja: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga.
See kujutab endast Euroopa Liidu tollireformi paketiga seotud käibemaksudirektiivi muudatusi, mis puudutavad just imporditud kaupade kaugmüüki (B2C) ehk e-kaubandust tarbijamüügi puhul. Eelmised e-kaubandust puudutavad muudatused käibemaksueeskirjades tehti 2021. aastal. Siis tehtud muudatuste eesmärk oli saavutada võrdsed võimalused ELis tegutsevatele tarnijatele, kõrvaldades moonutavad eeskirjad, mis tekitasid e-kaubanduse turul konkurentsiprobleeme. Kaotati künnis, mis võimaldas vabastada käibemaksust väikese väärtusega saadetised, mille väärtus ei ületa 22 eurot. Selle tulemusena tuleb nüüd käibemaksu tasuda kõigilt kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt Euroopasse imporditud kaupadelt, olenemata nende väärtusest. Lihtsustati EL sisest e-kaubandust. Loodi ELi-siseseks e-kaubanduseks mõeldud nn ühe akna süsteem, mida said ELi e-kauplejad kasutada ühe akna süsteemi kõikjal ELis toimuva müügi deklareerimiseks ja käibemaksu tasumiseks üheainsa käibedeklaratsiooni kaudu.
Ühe akna süsteem kaupade impordi korral oli aga erisustega. Seekord piirdub imporditud kaupadega, mille väärtus ei ületa 150 eurot, mis tähendab, et 150 eurot ületava väärtusega kauba puhul ei saa impordi ühe akna süsteemi kasutada. Viis liikmesriiki, kus praegu kõige rohkem importi ühe akna süsteemis registreeritakse, on Iirimaa, Madalmaad, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Impordi ühe akna süsteemi saavad kasutada ka elektroonilised liidesed (portaalid, internetipõhised kauplemiskohad), mis hõlbustavad ELi ja kolmandate riikide müüjatel ELi imporditud kauba nõuetele vastavat veebimüüki ettevõtjalt tarbijale. Neid elektroonilisi liideseid käsitatakse kauba tarnijana („eeldatav tarnija“) ja nad vastutavad müüja asemel kaupade müügihinnalt käibemaksu ette nõudmise eest. Eeldatava tarnija reeglit kohaldatakse samuti selliste ELi imporditud kaupade kaugmüügi suhtes, mille väärtus ei ületa 150 euro künnist. Eeldatavatel tarnijatel ei ole impordi ühe akna süsteemi kasutamine kohustuslik.
2021. aasta reformiga kehtestati erikord ka postiettevõtjate ja muude kullerfirmade suhtes. Sellist korda võib kohaldada, kui ELi ostja ostab kaupu otse ELi-väliselt tootjalt ja kaubad toimetab kohale postiettevõtja või tollimaakler või kui müüja või eeldatav tarnija lükkab käibemaksu kogumise edasi postiettevõtjale või tollimaaklerile. Ka sellistel juhtudel kohaldatakse 150 euro künnist.
Selle, praegu kehtiva, 2021 aasta muudatuste järgse, käibemaksusüsteemi puhul on importkaupade e-kaubanduses tarbijale müügil järgmisi probleeme:
1) kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamine, sest 150 euro künnis annab kauplejatele stiimuli hinnata oma kaup alla selle künnise ning see toob kaasa tollimaksude ja käibemaksutulu vähenemise ja kõlvatu konkurentsi;
2) raskused käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuete täitmisel mitmes liikmesriigis üle 150 euro väärtusega imporditud kaupade puhul, mis soodustab pettusi ja nõuete täitmata jätmist.
Kauplejate jaoks võib välismaal käibemaksukohustuslasena registreerimine olla pikk ja kulukas menetlus. Registreerimisprotsess ise võib olla keeruline ja kallis ning pärast registreerimist peavad ettevõtjad hakkama täitma erinevaid riiklikke käibemaksueeskirju.
Nüüdsete käibemaksudirektiivi muudatustega teeb EK ettepaneku laiendada eeldatava tarnija reegli kohaldamist (piirdub praegu kuni 150 euro väärtusega imporditud kaupade kaugmüügiga), nii et see hõlmaks kogu kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist ELi imporditud kaupade kaugmüüki. Selle laienduse eesmärk on jätta direktiivi 2006/112 artikli 14a lõikest 1 välja viide 150 euro künnisele. Seega kohaldataks eeldatava tarnija reeglit kogu ELi imporditud kaupade kaugmüügi suhtes, mida võimaldab elektrooniline liides, olenemata kaubasaadetise väärtusest.
EK teeb ka ettepaneku laiendada impordi ühe akna süsteemi – mis vabastab ettevõtjad kohustusest end igas liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerida, nii et see hõlmaks kogu imporditud kaupade kaugmüüki, olenemata nende kaupade väärtusest. (Kehtivate eeskirjade kohaselt on sellest välja jäetud selliste imporditud kaupade kaugmüük, mille tegelik väärtus ületab 150 eurot). Aktsiisiga maksustatavad tooted jääksid siiski välja. Impordi ühe akna süsteemi laiendataks selliselt, et nõukogu direktiivi 2006/112 artikli 369l lõikest 1 jäetaks välja viide 150 euro künnisele.
Erikorda laiendataks samuti nii, et see hõlmaks kõiki nõuetele vastavaid kaupu (va aktsiisiga maksustatavad tooted).
Seda ettepanekut ja selle eesmärki vähendada maksukohustuslaste nõuete täitmise koormust, kaotades mitmekordse registreerimise kohustuse, hindame meie positiivselt ja loodame, et seda asuvad toetama ka Euroopa Parlament ja nõukogu. Mida kiiremini ettevõtjate registreerimiskoormust ja sellega seotud kullutusi vähendav ettepanek seaduseks saab, seda parem.