Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu on jõudnud Riigikokku
Riigikogu menetluses on tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mida tuntakse ka vilepuhuja kaitse eelnõuna. Võrreldes eelnõu varasema versiooniga on peamiseks muudatuseks see, et eelnõu ei kohaldu enam kõikidele tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitamise korral, vaid üksnes siis, kui tegemist on Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisega.
Eelnõus on välja toodud Euroopa Liidu õiguse valdkonnad, mille osas hakkab uus seadus kohalduma. Nendeks valdkondadeks on riigihanked; finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine; tooteohutus ja nõuetele vastavus; transpordiohutus; keskkonnakaitse; kiirguskaitse ja tuumaohutus; toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu; rahvatervis; tarbijakaitse; eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus; liidu finantshuve kahjustavad rikkumised; siseturuga seotud rikkumised, sh konkurentsi- ja riigiabi õigusnormide rikkumised, samuti siseturuga seotud tulumaksurikkumised ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on maksusoodustuste saamine.
Uus seadus hakkab kaitsma kõiki inimesi, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Eelnõu kaitseb muu hulgas järgmisi inimesi: töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi, äriühingu juht- või kontrollorgani liikmeid, äriühingu aktsionäre ja osanikke, praktikante, vabatahtlikke, lepingupartneri juures töötavaid inimesi.
4 võimalust tööalasest rikkumisest teada andmiseks
Eelnõu kohaselt peab inimene rikkumisest teada andma asutusesisese teavituskanali, oma juhi, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu. Asutusesisene teavituskanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil. Selliseks kanaliks võib olla näiteks kaebusepostkast, veebiplatvorm, vihjetelefon. Eelnõu annab võimaluse asutusesiseselt rikkumisest teavitada ka juhti.
Asutuseväline teavituskanal on asutusest väljaspool rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada suuliselt häälsõnumiga ja vahetul kohtumisel ning kirjalikult. Asutusvälise teavituskanali peavad looma asutused, kes juba täna mingit liiki rikkumisi menetlevad või kes mingi valdkonna üle järelevalvet teostavad. Näiteks keskkonnavaldkonna rikkumiste osas peab asutusvälise teavituskanali looma keskkonnaamet ning tuleohutuse valdkonnas päästeamet.
Üldsusele avalikustamine on info kättesaadavaks tegemine mis tahes avalike kanalite kaudu, näiteks meediaväljaanded, sotsiaalmeedia. Sellise teavituskanali kasutamise korral annab eelnõu teavitajale kaitse üksnes neljal juhul: 1) teavitaja on rikkumisest eelnevalt teavitanud vähemalt asutusevälise teavituskanali kaudu ja rikkumisteadet ei menetletud eelnõu kohaselt; 2) rikkumine kujutab vahetut või ilmset pöördumatut avaliku huvi kahjustamise ohtu; 3) asutusevälise teavitamise korral on põhjendatud kahtlus, et kasutusele võetaks survemeetmed; 4) asutusevälise teavitamise korral on põhjendatud kahtlus, et rikkumist ei menetletaks nõuetekohaselt või et pädev asutus on rikkumisega seotud.
Uus kohustus 50 või enama töötajaga ettevõttele
Eelnõu paneb juriidilisele isikule, kus on 50 või enam töötajat, ning finantsvaldkonna juriidilistele isikutele kohustuse luua asutusesisene teavituskanal. Uus kohustus tähendab seda, et ettevõte peab määrama töötaja(d) (nt sisekontrolör, jurist, andmekaitsespetsialist, tööohutusspetsialist, personalitöötaja), kes tegeleb laekunud rikkumisteadete lahendamisega. Lisaks tuleb ettevõttel teha investeering teavituskanalisse (nt e-posti aadressi loomine). Erasektori juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat, ning kontserni kuuluvad ettevõtjad võivad asutusesiseseid teavituskanaleid jagada või ühiselt hallata. Teavituskanal tuleb luua hiljemalt 2024. aasta 1. juuniks. Vähema kui 50 töötajaga ettevõtetel ei ole asutusesisese teavitamiskanali loomise kohustust.
Rikkumisest teavitaja osas ei tohi kasutada survemeetmeid
Eelnõu keelab rikkumisest teavitaja suhtes otsese või kaudse tööalase tegevuse või tegevusetuse, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Keelatud on näiteks järgmiste survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine: töölepingu lõpetamine, madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine, palga vähendamine, distsiplinaarmeetme või muu karistuse rakendamine.
Kui tööandja või mõni muu isik takistab rikkumisest teavitamist, kasutab survemeetmeid või ei taga rikkumisest teavitaja isiku konfidentsiaalsust, siis võib politsei- ja piirivalveamet karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Samas on eelnõu kohaselt keelatud inimesel anda teadvalt valeinfot rikkumise kohta. Kui inimene seda teeb, siis võidakse teda karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. Teatud juhtudel võib selline tegevus minna ka kuriteo alla.
Uus seadus jõustub 2024. aasta algusest
Uus seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Erandina kohaldub nõue, et 50 või enama töötajaga juriidiline isik peab looma asutusesisese teavituskanali, 2024. aasta 1. juunil.
Riigikogu menetluses oleva eelnõu ja seletuskirjaga saad lähemalt tutvuda siin.
Kui Sul tekib küsimusi, kommentaare või ettepanekuid tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kohta, siis anna sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.