Tööjõuturu areng ja platvormimajandus
Tehnoloogia kiire areng on kaasa toonud uute töövormide ja töösuhete tekke. See kujundab ümber tööjõuturgu ja muudab seda keerulisemaks. Tööjõuturu vaates ei ole tehnoloogia sugugi neutraalne. See soosib teatud oskusi ja töid ning muudab osa neist ülearusteks.
Üsna kindlalt võib väita, et tehnoloogia soodustab tööjõuturu polariseerumist. Tekkinud on uued töövormid, mida nimetatakse ka mittestandardseteks töövormideks. See protsess toimub kõikjal Euroopas. Nii näiteks on Madalmaades ja Slovakkias mittestandardse tööhõive osakaal vastavalt peaaegu 60% ja 20%.
Ühelt poolt nähakse seda positiivsena kui uute töökohtade loomise potentsiaali, mis võimaldab tööjõuturgudel sujuvamalt toimida. Samuti võivad uued töövormid pakkuda suuremat paindlikkust nii töötajatele kui ka tööandjatele, suurendada töötajate autonoomiat ja töökohtade kohandatavust, edendada oskuste arengut ning pakkuda parema võimaluse saavutada positiivne tasakaal töö- ja eraelu vahel.
Oht sattuda nn halli tsooni
Samas nähakse, et uued töövormid võimaldavad neid kasutavatel ettevõtetel paigutuda seaduste ja regulatsioonide mõttes nn halli tsooni, vältides administratiivset koormust, seadusi, reegleid ja sageli ka makse. Samuti kõlab uute töövormide kohta kriitilisi noote ametiühingutelt. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) märgib, et töösuhte pideval muutumisel on märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. See suurendab üha kasvavat lahknevust töise sissetuleku ja tööviljakuse vahel ning võib teravdada sissetulekute ebavõrdust.
Riikides, mille kohta on olemas andmed ja mis hõlmavad 84% kogu maailma tööhõivest, on ILO sõnul vaid ligikaudu üks neljandik (26,4%) töötajatest tööle võetud tähtajatu lepingu alusel, kusjuures kõrge palgatasemega riikides töötavad enam kui kolm neljandikku töötajatest alaliste lepingutega.
Kõik platvormitööd pole ühesugused
Ühes ollakse aga ühte meelt. Need uued töövormid on seotud platvormide kasutamisega. Üha enam ja kõvemini kõneldakse platvormimajandusest ja platvormitööst ning nõutakse selle reguleerimist. Siin on aga oht, et platvormitööd käsitletakse ühtsena kui üht reguleerimist vajavat objekti. See pole aga sugugi nii.
Kiiresti vajavad selgitamist tööturu vahendajate ja veebiplatvormide staatused, et teha kindlaks, milliseid standardeid, kohustusi ja tegevuseeskirju tuleks neile kohaldada.
Näiteks on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) identifitseerinud sõltuvalt ülesannetest, vajaminevatest oskustest, teenuse esitamise viisist, kliendi ja teenuseosutaja kokkuviimise viisist ja platvormi rollist kümme platvormitöö tüüpi. Seda alates platvormi poolt määratud kohas tehtavast rutiinsest tööst kuni interneti vahendusel omal initsiatiivil teenust pakkuva kõrgelt kvalifitseeritud spetsialisti teenuseni.
Eurofoundi kümnest erinevast töötamise tüübist on viis peamist järgmised:
- määratud kohas tehtav, platvormi poolt määratud rutiinne töö;
- määratud kohas tehtav töötaja initsieeritud keskmiselt kvalifitseeritud töö;
- määratud kohas tehtav kliendi määratud keskmiselt kvalifitseeritud töö;
- interneti vahendusel tehtav spetsialisti töö;
- internetis vahendusel tehtav keskmiselt kvalifitseeritud „klõpsake-nuppu-töö“.
Platvormitööd võib liigitada ka teisiti ja muudel alustel. Konkreetsest liigitusest olulisem on aga riskide määratlemine. Olulisem seetõttu, et just riskidest peaks tulenema see, mida kas on või ei ole vaja platvormitöö puhul reguleerida.
Töötaja ei pruugi olla võidumees
Eurofound on platvormitöö peamiste riskidena (töötaja aspektist) nimetanud järgmisi faktoreid: autonoomia (iseseisva otsustusõiguse) puudumine; klientide tagasiside piiratus ja vaidlustamisvõimaluse puudumine; lühikesed tähtajad; töö suur intensiivsus; karjääriperspektiivi puudumine; madalad tasumäärad; tasustamata tööaeg; sissetuleku suuruse ennustamatus; ebaselgus tervise- ja sotsiaalkaitse suhtes või selle puudumine.
Veel ütleb Eurofound, et tegelikult tehakse platvormitööd Euroopas tervikuna palju väiksemas mahus, kui sellest räägitakse. Kõigest 2% töötajatel on platvormitöö põhitööks; 6%-l täiendavaks sissetulekuallikaks ja 8% teeb seda vähemalt üks kord kuus.
Platvormitöö osakaal on küll riigiti erinev ja see kasvab kiiresti, nii et need 2% ja 8% ei pruugi igal pool kehtida.
Reeglid peaksid olema kõigile võrdsed
Küll aga on igas riigis vaja uute töövormidega midagi ette võtta ja valdkonda korrastada. Reguleerida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Meie siin – kaubanduskoda Eestis – oleme eelkõige huvitatud kõikide meie ettevõtjate võrdsetest konkurentsitingimustest ja selle tagamisest. Märksõna „platvormimajandus“ kasutamine ehk oma ettevõtte määratlemine platvormiettevõttena ei saa iseenesest olla sooduskohtlemise aluseks. Ilmselt on hea teada, mida arvas Euroopa Kohtu kohtujurist Uberi ja Airbnb kohta, küsimuses, kas need on või ei ole platvormiettevõtted. Uberi kohta avaldas ta arvamust, et tegu on transpordiettevõttega koos sellest tulenevate õigusaktide kehtivusega. Airbnb puhul leidis aga, et tegemist on platvormiettevõttega.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on leidnud, et Euroopa majanduses võib täheldada tööhõivetavade ampluaa laienemist. See on ühelt poolt tuleproov traditsioonilisele, määratletud tööaegadega, kokkulepitud õiguste ja hüvedega ning täielikult riiklikesse sotsiaalkaitsesüsteemidesse kaasatud täistööajaga alalisele töökohale. Teiselt poolt võib selle tagajärjel tekkida rohkem töökohti ja innovatiivseid tööviise ning oluline on tagada selliste töökohtade kvaliteet vastavalt uutele ärimudelitele. Kuna uued tööliigid arenevad nii kiiresti, et lepingulised töösuhted ei suuda nendega sammu pidada, tuleb tegeleda nende õigusliku seisundiga. Kiiresti vajavad selgitamist tööturu vahendajate ja veebiplatvormide staatused, et teha kindlaks, milliseid standardeid, kohustusi ja tegevuseeskirju tuleks neile kohaldada ning millised reguleerivad asutused peaksid vastutama nende kontrolli ja jõustamise eest.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja märts-aprill numbris.
Autor: Reet Teder kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
