Töövõit: Kaubanduskoda hoidis ära ettevõtete halduskoormuse suurenemise
Riigikogu võttis 17. juunil vastu Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused, kuid tänu kaubanduskoja sekkumisele ei ole muudatuste loetelus punkti, mis oleks suurendanud Eesti ettevõtete halduskoormust.
Ettevõtete halduskoormust suurendav muudatus jäi seadusest välja
Sotsiaalministeerium tuli eelmise aasta sügisel välja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise eelnõuga, mis pani teatud olukordades Eesti ettevõtetele kohustuse esitada tööinspektsioonile andmeid Eestisse lähetatud töötaja kohta. Nimelt soovis ministeerium viia seadusesse punkti, mille kohaselt peab Eesti ettevõte esitama tööinspektsioonile andmed Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja kohta, kui Eesti ja välisriigi ettevõte ei ole leppinud kokku, kes peab Eestis andmed tööinspektsioonile esitama.
Näiteks kui Läti ettevõte lähetab oma töötaja teenuse osutamiseks Eesti ettevõtte juurde ning pooled ei lepi kokku, kes peab lähetamisega seotud andmed esitama tööinspektsioonile, siis oli eelnõu esimese versiooni kohaselt see kohustus Eesti ettevõttel. See tähendab, et eelnõu jõustumisel oleks Eesti ettevõte pidanud andma tööinspektsioonile teada Läti ettevõtte ja lähetatud töötajaga seotud andmed, näiteks nimi, isikukood, lähetuse kestus, lähetuse algus ja lõpp, lähetatud töötaja tegevusala, töötamise asukoht Eestis.
Kaubanduskoda oli sellele muudatusele vastu, sest see suurendaks Eesti ettevõtete halduskoormust. Muudatuse vajadust ei tulnud ka Euroopa Liidu direktiivist. Sotsiaalministeerium võttis meie ettepanekut arvesse ning jättis viidatud muudatuse eelnõust välja. Seega ei sisalda Riigikogu poolt vastu võetud seadus halduskoormust suurendavat muudatust.
Ettevõtteid ootavad ees mitmed muudatused
Riigikogu poolt vastuvõetud seadus näeb ette mitmeid muudatusi seoses Eestisse lähetatud töötajatega. Näiteks lisanduvad seadusesse pikaajalise lähetuse reeglid, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist kohaldada kogu Eesti tööõigust. Näiteks kui praegu peab lähetatud töötajale olema tema lähetuse saabumise hetkest alates tagatud põhipuhkus vastavalt Eesti õigusele, siis pärast 12 kuu möödumist hakkab talle kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus. Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõte tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi kohaldatakse töötajale pärast 12 kuu möödumist.
Lisaks peab Eesti kasutajaettevõtte edaspidi teavitama Eestisse lähetatud töötaja tööandjat, kui Eesti ettevõte lähetab töötaja välismaale. Näiteks kui Poola rendiagentuur lähetab töötaja Eesti kasutajaettevõttesse ning Eesti ettevõte lähetab töötaja teenuse osutamiseks Lätti, siis peab Eesti ettevõtte sellest teavitama Poola ettevõtet.
Muudatused jõustuvad 2020. aasta 30. juulil.
Riigikogu poolt vastuvõetud seadusemuudatustega saab lähemalt tutvuda SIIN.