Transpordisektori strateegia 82 meedet

Euroopa Komisjoni teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ on 82 meedet, millega pakutakse välja kogu transpordisektori uus strateegia, sh ka transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aastaks 55% võrra ning 2050. aastaks 90% võrra.

Strateegias tutvustatakse kümmet peamist valdkonda või juhtalgatust, ning neljateist konkreetset vahe-eesmärki. Teatises märgitakse, et taskukohane liikuvus peab olema kõigile kättesaadav ning, et transpordisektor peab pakkuma häid sotsiaalseid tingimusi, ümberõppevõimalusi ja meelepäraseid töökohti ja, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peab tagama õiglase rohe- ja digiülemineku. Meetmed on ära toodud teatisega kaasnevas tegevuskavas ja ellu tuleb need viia perioodil 2021–2023.

Tegevuskava koosneb kolmest jaotisest, mille all on toodud juhtalgatused ning nende all omakorda meetmed.
Juhtalgatused on:

1. juhtalgatus – heiteta sõidukite, taastuvallikatesttoodetus kütuste ja vähese CO₂-heitega kütuste ning nendega seotud taristu laialdasem kasutuselevõtt;
2. juhtalgatus – Heitevabade lennujaamade ja sadamate loomine;
3. juhtalgatus – Linnadevahelise ja linnalise liikuvuse keskkonna muutmine säästvamaks ja tervislikumaks;
4. juhtalgatus – Keskkonnahoidlikumad kaubaveod;
5. juhtalgatus – CO2-heite maksustamine ja transpordikasutajate parem stimuleerimine;
6. juhtalgatus – Ühendatud ja automatiseeritud mitmeliigilise liikuvuse elluviimine;
7. juhtalgatus – Innovatsioon, andmed ja tehisintellekt aruka liikuvuse huvides;
8. juhtalgatus – Ühtse turu tugevdamine;
9. juhtalgatus – Liikuvuse muutmine kõigi jaoks ausaks ja õiglaseks;
10. juhtalgatus – Transpordi ohutuse ja turvalisuse suurendamine.

Enamik tegevuskavas kavandatud meetmetest käsitlevad peamiselt sõidukite, laevade ja lennukite tehniliste keskkonnaomadustega seotud küsimusi, alternatiivkütuste taristu väljaarendamist, tööstuslikke ja digitaalseid arendusprojekte ja energia maksustamise ning väliskulude arvessevõtmist. Seda eesmärgiga, et  rakendada põhimõtet „saastaja/kasutaja maksab“. 3. ja 4. juhtalgatustes käsitletakse seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke poliitikameetmeid säästva reisijate- ja kaubaveo edendamiseks.

Arvulised eesmärgid 2030. aastaks:

• on Euroopa teedel kasutusel vähemalt 30 miljonit heiteta sõidukit;
• on Euroopa 100 linna kliimaneutraalsed;
• kahekordistub kiirraudteeliikluse maht
• peaksid alla 500 km pikkused graafikujärgsed ühisreisid olema ELis CO₂-neutraalsed;
• on automatiseeritud liikuvusviisid laialdaselt levinud;
• turule jõuavad heiteta laevad;

2035. aastaks:

•  jõuavad turule suured heiteta õhusõidukid;

2050. aastaks:

• on peaaegu kõik autod, kaubikud, bussid ja uued raskeveokid heitevabad;
• kahekordistub raudteekaubavedude maht;
• kolmekordistub kiirraudteeliikluse maht;
• hakkab üldvõrgus toimima mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T), mis on varustatud säästva ja aruka transpordisüsteemi jaoks vajaliku kiire ühendusega.

 

Vaadates väljapakutud meetmeid lähemalt, näeme, et need on väga erinevad ja laiaulatuslikud. Paraku võib nii mõnelgi puhul näha soovmõtlemise domineerimist ja vähest tegeliku olukorra ja elukorralduse arvestamist. Näiteks soovib EK tagada, et kõikides TEN-T võrku transpordisõlmedena kuuluvates suurtes ja keskmise suurusega linnades oleks 2030. aastaks kasutusel säästva linnalise liikumiskeskkonna kava, mis peaksid sisaldama uusi eesmärke, näiteks, et transpordis heidet ei teki ja liikluses hukkunute arv on null.

Tegevuskavas on ka seatud eesmärk, mille kohaselt kõik ELi raames toimuvad kuni 500 km pikkused graafikujärgsed reisid peavad olema 2030. aastaks CO2-neutraalsed. Samuti on seatud eesmärk, mille kohaselt 2030. aastal peab olema kasutusel 30 miljonit heiteta sõidukit ning 80 000 heiteta veoautot, samas aga puudub selge ettekujutus, kui palju laadimispunkte kavandatud masinapargi jaoks vajatakse ning kuhu neid saaks või tuleks rajada.

Samuti leiab Euroopa Komisjon, et märgatavalt tõhusamalt tuleb maksustada taristu kasutamist, seda eelkõige maanteetranspordis. EK meelest on arukas, vahemaapõhine teekasutuse maksustamine eri määraga sõltuvalt sõiduki tüübist ja kasutusajast tõhus vahend, mille abil stimuleerida säästvaid ja majanduslikult tõhusaid transpordiviise, korraldada liiklust ja vähendada ummikuid. Paraku vahemaapõhise maksustamise nõudmine jätab täiesti kõrvale ja arvestamata hõreda asustusega või raskesti ligipääsetavate maapiirkondade huvid, kus maanteetranspordile alternatiivi ei ole.

Kokkuvõtteks võib öelda, et EK eesmärgid on suured ja väga ambitsioonikad, kavandatavate muudatuste hulk ulatuslik – kõik on suunatud sellele, et kogu transpordisüsteemi põhjalikult ümber kujundada.