Tulekul on ELi taasta(u)miskava

Täna, neljapäeval 23.04 koguneb virtuaalselt Euroopa Ülemkogu. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi valitsusjuhid peaksid kohtumisel allkirjastama 540 miljardi euro suuruse abipaketi, mille eesmärgiks on kaitsta ettevõtteid, töötajaid ja valitsusi kriisi negatiivsete mõjude eest.

Videokohtumisel peaks vastu võetama ka „Roadmap for Recovery“ (taastamiskava), mis on koostatud pärast konsulteerimist teiste asutuste, sotsiaalpartnerite ja liikmesriikidega. Taastamiskava lõppeesmärgiks on luua vastupidavam, jätkusuutlikum ja õiglasem Euroopa arvestades järgmisi põhimõtteid:

1. Pandeemia šokk on sümmeetriline ning on oluline vältida selle kujunemist asümmeetriliseks. Kõik ei ole kannatanud ühtemoodi, kõigil pole ühesuguseid vahendeid ja kõik piirkonnad ei saa oma majandust kiiresti taaskäivitada. Seetõttu peab ELi taastamiskava põhinema solidaarsusel, ühtekuuluvusel ja lähenemisel. Kõigile tuleb tagada võrdsed võimalused.
2. Tegevuskavas keskendutakse ELi taseme tegevustele võttes arvesse tänaseid teadmisi. Pandeemia pole veel möödas ja keegi ei tea veel täpselt, kuidas see meid kõiki mõjutab. Seetõttu peab lähenemine olema paindlik ning seda tuleb aja jooksul muuta ja arendada.
3. Kõik peavad olema kaasatud ja pühendunud. Tegu on meeskonnatööga alates ELi institutsioonidest kuni liikmesriikide, piirkondade, ettevõtjate, kodanikuühiskonna, tööturu osapoolte ja muude sidusrühmadeni, austades samas subsidiaarsuse põhimõtet. Liit saab tugevdada liikmesriikide võetud meetmeid.
4. EL põhineb väärtuste ja õiguste kogumil, mis on üks meie mudeli ja eluviisi terviklikkuse põhialused. Ehkki kriisiolukorrad nõuavad erakorralisi meetmeid, tuleb neid väärtusi alati austada. See ja õigusriigi täielik austamine pole vaieldavad.

Taastumiskava üks olulisemaid sõnumei on, et Euroopa taastumine koronaviirusest peaks keskenduma oma tööstuse „strateegilise autonoomia” tugevdamisele, et vähendada sõltuvust välismaistest tarnijatest. Dokumendis rõhutatakse vajadust muuta Euroopa Liit rohelisemaks ja digitaalsemaks ning investeerida strateegilistesse väärtusahelatesse ja vähendada liigset sõltuvust kolmandatest riikidest. Mis see aga praktikas tähendab ja kuidas see meie ettevõtteid aitab, saame näha ja arutada tulevikus.