Tulemas on kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm

Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on Euroopa liidus tehtud alates 1970ndate algusest. Selle aasta lõpus lõpeb seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kehtivus. Selle kohaselt peab Euroopa Komisjon vajaduse korral esitama kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepaneku õigel ajal, et seitsmenda ja kaheksanda keskkonnaprogrammi vahele ei jääks vahet. Samuti kuulutati välja Euroopa rohelises kokkuleppes, et võetakse vastu uus keskkonnaalane tegevusprogramm. Nüüd ongi EK esitanud vastava Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030.

Keskkonnaprogrammis esitatakse esmatähtsad eesmärgid, nende saavutamist võimaldavad tingimused ning raamistik, mille abil mõõta, kas liit ja selle liikmesriigid on nende esmatähtsate eesmärkide saavutamisel graafikus.

Esmatähtsad eesmärgid:
Üldine pikaajaline esmatähtis eesmärk on aastaks 2050 jõuda selleni, et kodanikud elavad hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires ja taastava majandusega ühiskonnas, kus ei raisata midagi, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide ning kus majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest. Kodanike heaolu põhineb heas seisundis keskkonnal, valitseb elurikkus ning looduskapitali kaitstakse, taastatakse ja väärtustatakse viisil, millega suureneb vastupanuvõime kliimamuutustele ja muudele keskkonnariskidele. Liit näitab suunda praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu tagamisel kogu maailmas.

Keskkonnaprogramm näeb ette järgmised kuus temaatilist esmatähtsat eesmärki:

1. Vähendada liidus pöördumatult ja järk-järgult kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes ja muudes neeldajates, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks;
2. Teha pidevaid edusamme kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel;
3. Liikuda taastava majanduskasvu mudeli poole, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, lahutada majanduskasv ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest ning kiirendada üleminekut ringmajandusele;
4. Püüda saavutada nullsaaste eesmärk, milleks on tagada mürgivaba keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest;
5. Kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning tugevdada looduskapitali, eelkõige õhu, vee, mulla ja metsa, magevee, märgalade ja mereökosüsteemide valdkonnas;
6. Edendada keskkonnasäästlikkust ning vähendada tootmisest ja tarbimisest tulenevaid põhilisi keskkonda ja kliimat mõjutavaid survetegureid, eelkõige energeetika, tööstusarengu, hoonete ja taristu, liikuvuse ning toidusüsteemi valdkonnas.

Eelnimetadud eesmärkide saavutamiseks on vaja:

• Tagada liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide tulemuslik ja tõhus rakendamine ning püüelda keskkonnategevuse tulemuslikkuse tipptaseme poole liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, sealhulgas kindlustada asjakohane suutlikkus haldus- ja nõuetele vastavuse tagamisel vastavalt korrapärasele keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisele, ning tõhustada keskkonnakuritegude vastast võitlust;
• Tugevdada poliitika väljatöötamise ja rakendamise lõimitud käsitlust eelkõige järgmise kaudu:

-  esmatähtsaid eesmärke võetakse liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil arvesse kõigis asjakohastes strateegiates, seadusandlikes ja mitteseadusandlikes algatustes, programmides, investeeringutes ja projektides selliselt, et need ega nende rakendamine ei kahjusta ühegi esmatähtsa eesmärgi saavutamist;
-  viiakse maksimumini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/52/EL ja 2001/42/EÜ rakendamisest saadav kasu;
- pööratakse suurt tähelepanu sünergiale ja võimalikele kompromissidele majandus-, keskkonna- ja sotsiaaleesmärkide vahel, et tagada kodanike toitumis-, eluaseme- ja liikuvusvajaduste rahuldamine kestlikul viisil nii, et kedagi ei jäeta kõrvale;
- hinnatakse korrapäraselt olemasolevaid poliitikameetmeid ja koostatakse uute algatuste kohta mõjuhinnangud, mis põhinevad ulatuslikel, usaldusväärse, kaasava, teabepõhise ja lihtsasti rakendatava korra kohaselt tehtavatel konsultatsioonidel ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse prognoositavat mõju keskkonnale ja kliimale;

• Lõimida keskkonna- ja kliimaalane kestlikkus tulemuslikult majandusjuhtimise Euroopa poolaastasse, sh riiklikesse reformikavadesse ning riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse;
• Kaasata kestlikud investeeringud avaliku ja erasektori allikatest, sh liidu eelarve alusel saadaolevatest fondidest ja vahenditest, Euroopa Investeerimispanga kaudu ja riikide tasandil;
• Lõpetada järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused liidu ja riikide tasandil, kasutades võimalikult hästi ära turupõhiseid ja rohelise eelarvestamise vahendeid, sh neid, mis on vajalikud sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamiseks, ning toetada ettevõtjaid ja muid sidusrühmi looduskapitali arvestamise standarditud tavade väljatöötamisel;
• Tagada, et keskkonnapoliitika ja -meetmed põhinevad parimatel kättesaadavatel teadusandmetel, ning suurendada keskkonnaalast teadmusbaasi ja selle kasutuselevõttu mh teadusuuringute, innovatsiooni, roheliste oskuste edendamise ning keskkonnaarvestuse ja ökosüsteemi arvepidamise arendamise kaudu;
• Kasutada ära digi- ja andmetehnoloogia võimalusi keskkonnapoliitika toetamisel, viies samal ajal miinimumini sellise tehnoloogia keskkonnajalajälje; 
• Kasutada kõigiti ära looduspõhiseid lahendusi ja sotsiaalset innovatsiooni;
• Rakendada tulemuslikult rangeid läbipaistvuse, üldsuse osalemise ja õiguskaitse kättesaadavuse norme kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Århusi konventsioon);
• Teha kaheksanda keskkonnaprogrammi rakendamisega seotud andmed ja tõendid üldsusele kättesaadavaks ja kergesti juurdepääsetavaks, ilma et see piiraks valdkonnapõhiste õigusaktide konfidentsiaalsussätete kohaldamist;
• Toetada esmatähtsate eesmärkide üleilmset kasutuselevõttu, tagades siseste ja väliste lähenemisviiside sidususe ning koordineeritud tegevuse.