Tulevikukindel maksustamine Euroopa Liidus

Selle aasta 18. mail võttis Euroopa Komisjon (EK) vastu teatise äriühingute maksustamise kohta 21.-l sajandil. Teatises esitatakse nii pikaajaline visioon ettevõtluskeskkonna ja ELi maksusüsteemi loomiseks kui ka järgmise kahe aasta maksukava koos sihipäraste meetmetega, mis komisjoni sõnul, edendavad produktiivseid investeeringuid ja ettevõtlust ning tagavad tõhusa maksustamise.

EK kavandab järgmist:
Pikas perspektiivis luuakse teatisega EL-is uus ettevõtluse maksustamise raamistik, mis ideaalis vähendab halduskoormust, kõrvaldab maksutakistusi ja soodustab ühtsel turul ettevõtjasõbralikumat keskkonda.

BEFITiga („Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“) kehtestatakse ELi ühtsed äriühingute maksustamise eeskirjad, millega kavatsetakse riikide maksustamisõigused ümber jagada. (Ametlikult on see sõnastatud: „ mis võimaldavad maksustamisõigusi liikmesriikide vahel õiglasemalt jagada“). See põhineb formaalsel jaotusel ja ühtsel maksubaasil. BEFITiga asendatakse äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlev menetluses olev ettepanek (CCCTB), mis võetakse (EK poolt) tagasi. EK algatab laiema arutelu maksustamise tuleviku üle ELis, mis kulmineerub 2022. aastal maksusümpoosioniga „ELi maksusüsteem 2050. aastaks“.

Lühiajalises perspektiivis esitatakse teatises rida sihipäraseid algatusi, et tegeleda ettevõtete maksustamise praeguste probleemidega ja luua tulevikuks stabiilsem, toetavam ja õiglasem ettevõtte tulumaksu raamistik. EK teeb siinkohal järgmised ettepanekud:

• Ettevõtete ja eriti VKEde parem taastumine koos soovitusega kahjude siseriikliku käsitlemise kohta. Soovitus kutsub liikmesriike üles lubama ettevõtetel kahjumit kanda vähemalt eelmisele eelarveaastale. EK nägemuses on kahjude ülekandmise eeliseks see, et sellest saavad kasu ainult need ettevõtted, mis olid pandeemiale eelnenud aastatel kasumlikud, st see toetab terveid ettevõtteid. Ettevõtted, kes teenisid enne 2020. aastat kasumit ja maksid makse, saaksid nende maksudega hüvitada oma 2020. ja 2021. aasta kahjumi. See tagab, et meede on suunatud ettevõtetele, kes kannatavad pandeemia tõttu otseselt, ja et riigi raha ei kulutata kriisiga mitteseotud põhjustel ebaõnnestunud ettevõtete aitamiseks. Samuti peavad liikmesriigid piirama tagasikantavate kahjude summat 3 miljoni euroni kahjumit tekitanud eelarveaasta kohta. See aitab võrdsetel tingimustel tegutseda ja ettevõtlust majanduse elavdamise ajal paremini toetada ning on eriti kasulik VKEdele.
• Majanduse elavdamise toetamine, milleks keskendutakse laenuvahendite/omakapitali kasutamise küsimusele äriühingute praegusel maksustamisel. Praegune süsteem paljudes EL riikides soosib ettevõtjaid, kes kasutavad omavahendite asemel laenuvahendeid. COVID-19 pandeemiale järgnenud majanduskriis on aidanud kaasa ettevõtete võlgade märkimisväärsele suurenemisele. Praeguste maksueeskirjade kohaselt, kus ettevõtted saavad maha arvata võla finantseerimisega seotud intressid, kuid mitte omakapitali finantseerimisega seotud kulusid, võib olla ettevõtetel kasulik võlgu koguda. See võib põhjustada suuri maksejõuetuse laineid, millel on negatiivne mõju kogu ELile  Selle ettepaneku eesmärk on julgustada ettevõtteid rahastama oma tegevust pigem omakapitali kui laenude kaudu.
• Tagada ettevõtete makstud maksude suurem läbipaistvus, tehes ettepaneku, et teatavad Elis tegutsevad suured ettevõtted peaksid avaldama oma tegelikud maksumäärad. Ettepanek võimaldab avalikkusel kontrollida agressiivsete maksude kavandamise strateegiate kasutamist ja annab poliitikakujundajatele parema ülevaate suurte rahvusvaheliste ettevõtete maksupanusest ELis. Riiulifirmade kuritegeliku kasutamise vastu võitlemiseks luuakse ka uued maksustamise vältimise vastased meetmed. Siin teeb EK teeb ettepaneku äriühingute uute järelevalve- ja aruandlusnõuete kohta, et maksuhalduritel oleks parem järelevalve ja nad saaksid nende üksuste kaudu paremini reageerida agressiivsele maksuplaneerimisele.

Teatis on osa ELi laiemast tulevaste aastate maksureformi kavast. Lisaks teatises käsitletud äriühingu tulumaksu reformidele esitab EK varsti digitaalmajanduse õiglase maksustamise meetmed. See peaks välja tulema 14. juulil. EK teeb ettepaneku võtta kasutusele (ELi omavahendina) digimaks. EK esitab paketi „Eesmärk 55“ ja Euroopa rohelise kokkuleppe raames peagi (kavandatud 16.-ks juuliks) ka energia maksustamise direktiivi ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi läbivaatamise ettepaneku. 

Väljakäidud ajakava

• Soovitus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kahjude riigisisese käsitlemise kohta taastumise ajal (avaldatud koos teatisega 18.05.2021).
• Õigusloomega seotud ettepanek agressiivsete maksuplaneerimisvõimaluste käsitlemiseks, (seotud riiulifirmade kasutamisega) (ATAD 3) - 2021. aasta IV kvartal.
• Seadusandlik ettepanek, millega luuakse võlakapitali eelarvevahendite vähendamise soodustus (DEBRA) - esimeseks kvartaliks 2022.
• Õigusloomega seotud ettepanek suurettevõtete makstud tegelike maksumäärade avaldamiseks, lähtudes OECD läbirääkimiste 2. sambas arutlusel olevast metoodikast - aastaks 2022.
• Ettepanek BEFIT-i (Äri Euroopas: tulumaksustamise raamistik) kohta, liikudes ühiste maksureeglite poole ja nähes ette maksustamisõiguste õiglasema jaotamise liikmesriikide vahel – 2023.