Turismisektori toetuseks
Juba mitmendat aastat kestev pandeemia on osadele sektoritele, sh eriti turismisektorile, rängalt mõjunud, seda igal pool maailmas ja ka Eestis. Kuigi pandeemia mõju ja tagajärjed ühiskonna ja majanduse jaoks ei ole veel täielikult ilmnenud, kõlavad väited, et Euroopa Liidu ega ülemaailmne turism ei naase pandeemiaeelsele tasemele.
Enne COVID-19 pandeemiat moodustas turism otseselt või kaudselt ligikaudu 10 % ELi SKPst ja see pakkus tööd ligikaudu 22,6 miljonile inimesele. Näiteks 2018. aastal saabus Euroopa Liitu 563 miljonit rahvusvahelist turisti - 30% rahvusvahelistest reisijatest, mis tegi sellest maailma kõige populaarsema turismisihtkoha. Euroopa Liidu 27 liikmesriigis oli 2018. aastal rohkem kui 600 000 turismiettevõtet ja öise majutusega broneeringuid tehti kokku 1 326 049 994 ööks. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnangul langes turismitööstusharude arvele rohkem kui 6% ELi kogu tööhõivest.
Praeguseks on paraku pilt muutunud. COVID-19 mõju ulatust tööhõivele ja tagajärgi turismi – ja transpordisektoris võib nimetada laastavaks. Praegust olukorda iseloomustab rahvusvahelise turismi puudumine, ebapiisav ja nõrk nõudlus turismiga seotud kaupade/teenuste järele (tarbimismudelite ja käitumisharjumuste muutuste tõttu turismivaldkonnas COVID-19 ajal), ettevõtete maksejõuetuse suurenemine ja kasvavad võlad (mis ei piirdu üksnes turismiettevõtetega), raskused juurdepääsul likviidsusmeetmetele ja avaliku sektori asutuste ebatõhus reageerimine.
Mis saab edasi? EL-s (Brüsselis) kostub, et turism ei naase pandeemiaeelsele tasemele: globaalne vastastikune sõltuvus ning tarbijakäitumise keskkonnahoidlikumad ja digitaalsemad suundumused määravad kindlaks uued ärimudelid. Näiteks mikroettevõtete organisatsioonide ja laiemate sidusrühmade peamised huvivaldkonnad turismi üleminekus on järgmised: rohelisem turism (ringmajanduslik turism, kõigile juurdepääsetav turism, CO2-neutraalne liikuvus, kestlikkusalased teadmised, kestlik tarbimine), digipööre (andmeanalüütika ja reaalajas kogemuse haldamine, digitaalne katkematu turism (never-ending tourism) ja virtuaalsed kogemused, tehnoloogiaga tõhustatud sihtkohad (technology-empowered destinations), väärtuste koosloomise ümberkujundamine, turismi pakkujate ja tarbijate digitaalne võimestamine ja teadmised) ja vastupanuvõime (muutuva turismimaailma kohanemisvõime, täienduskoolitus ja kvaliteetse töö tagamine turismivaldkonnas, sihtkoha turismiasutustele. haldamine kõigi heaolu toetamiseks, õigluse toetamine, ligipääsetavus ja turismi sotsiaalne mõju kliimamuutustele, vananemine ja digilõhe
Kuidas aga turismisektorit aidata ja toetada?
Sellele otsivad vastust ja esitavad ettepanekuid paljud organisatsioonid, seahulgas ka Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee (EMSK). Alljärnevalt toome ära EMSK poolt arvamuses „Turism ja transport / järelmeetmed“ välja pakutud meetmed turismisektori toetuseks.
Lühiajalised meetmed:
- tagada, et ELi ja liikmesriikide taastekavades võetakse nõuetekohaselt arvesse hotelli, restorani- ja toitlustussektorit (HORECA) ning mikroettevõtteid, eelkõige restorane, et tagada nende püsimajäämine. EL ja liikmesriikide valitsused peavad täielikult toetama kiireloomulisi rahalise toetuse meetmeid, otserahastamise algatusi ja riigiabi ajutist raamistikku pärast 2022. aastat;
- kaitsta mikroettevõtetele, eelkõige HORECA sektoris tegutsevatele mikroettevõtetele, suunatud rahalise toetuse meetmeid, laiendada ELi ja riiklikku rahastamist nii kauaks kui vajalik ja ka pärast 2022. aasta detsembrit, alahindamata mõju, mida praegune personalikriis avaldab majanduse taastumise tempole;
- pikendada TERA programmi 2022. aastaks ja lükata edasi kõik ametiasutuste ees olevad, sh pandeemia ajal tekkinud maksukohustused, eelkõige HORECA sektori mikroettevõtete puhul;
- luua mitmeaastases finantsraamistikus sihipärane turismieelarve ning edendada tingimusi ja ühtlustatud menetlusi riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohasele rahastusele juurdepääse-miseks, nt taristu digiteerimine ja ümberkujundamine kestlikumal viisil, põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ ja ühekordsuse põhimõtte kohaldamine, sh vähese bürokraatiaga mikroettevõtete puhul, ning läbipaistvate pakkumismenetluste kasutuselevõtmine turismiettevõtetele ja kohalikele turismiasutustele;
- rakendada eeltingimusi turismi- ja transpordivaldkonna mikroettevõtete integreerimiseks pangandussüsteemi ja finantssektorisse ELi ja EKP tagatisskeemide kaudu;
- parandada koordineerimist kogu Euroopas, paremini ühtlustada (VKE-sõbralikke) tervishoiu- ja ohutusprotokolle, hõlbustada avaliku sektori ja ELi ettevõtjate reisimist ELi mittekuuluvates riikides, hoida piirid avatuna, minimeerida reisijatele kehtivaid piiranguid ning suurendada ELi ja liikmesriikide valitsuste koordineerimisstrateegiate ja -kavade arvu, et taastada rahvusvahelised turismivood ja välismaised otseinvesteeringud;
- innustada kõiki ELi institutsioone, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning teadus- ja akadeemilisi asutusi panustama säästva turismi aasta korraldamisse 2022. aastal ning säästvat turismi ja transporti käsitlevate ELi näituste ja messide võrgustiku edendamisse rahvusvahelistel turgudel;
- lisada TEN-T projektidesse (Euroopa transpordikoridorid) turismi käsitlev osa;
- võtta kasutusele ühtlustatud vähendatud käibemaksumäära süsteem kogu majutus- ja turismisektoris, mis peab olema VKE-sõbralik ning millel peavad olema läbipaistvad menetlused, rahastamisvahendid ja -menetlused (ühtne kontaktpunkt, veebipõhised vahendid, mestimisprog-rammid VKEde esindusorganisatsioonidega) ning eraldi eelarverida eelkõige mikroettevõtete jaoks;
- luua ombudsmani ametikoht / ametiasutus, et jälgida ELi taastamismeetmete rakendamist ja juurdepääsu likviidsusele, eelkõige turismi- ja transpordisektori mikro- ja väikeettevõtete jaoks, ning täita muid konkreetseid ülesandeid;
- töötada välja ELi mehhanism, et jälgida toetuse andmist mikroettevõtetele ja VKEdele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) alusel.)
Lisaks siin nimetatud lühiajalistele meetmetele pakub EMSK välja veel meetmeid keskpika ja pika perioodi tarbeks. Kõik need on adresseeritud eelkõige Euroopa Komisjonile, aga ka liikmesriikidele.
Meie omakorda loodame, et need ettepanekud ei lange kurtidele kõrvadele. Turismisektor on oluline!