Ühekordse plasti direktiiv toob ettevõtjatele täiendavaid kohustusi
Euroopa Liit tahab piirangutega vähendada ühekordsete plasttoodete ja plasti sisaldavate toodete loodusesse jõudmist. Direktiiviga tahetakse tagada kõigi liikmesriikide meetmete miinimumühtsus, et vältida ebavõrdseid tingimusi, kaubandustõkkeid ja tootjale asukohamaast tulenevaid konkurentsieeliseid. Koda toetab direktiivi eesmärki, kuid näeb, et sellega kaasneb ettevõtjatele halduskoormust.
Ühekordse plasti direktiiviga viiakse ellu Euroopa plastistrateegiat ja üritatakse lahendada plastprügi probleeme õiguslike meetmete kaudu. Plastile seatakse turupiiranguid, lisanduvad nõuded tootedisainile ja märgistusele, tuleb luua meetmed tarbimise vähendamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks, suureneb tootjavastutus ning tekib liigiti kogumise eesmärk. Kaubanduskoja hinnangul toovad need muudatused ettevõtjatele kaasa halduskoormuse tõusu ja täiendavaid kulutusi.
Suur osa ühekordselt kasutatavatest plastesemetest, millele turupiirangud on suunatud, toodetakse väljaspool ELi. Seega oleneb eelnõu mõju Eesti ettevõtjatele suuresti sellest, kas nende äri sõltub ühekordselt kasutatavatest plastesemetest ja nende võimest hakata tootma teistsuguseid plastesemeid. Võrdsed võimalused ettevõtjatele on olulised, kuna tootenõuete ja siseturule pääsemise vahel on selge seos.
On selge, et ettevõtjad peavad pakendite ringlust ja taaskasutust suurendama. Kaubanduskoda rõhutab siinkohal, et oluline on anda ettevõtjatele piisav aeg töötamaks õigeaegselt välja elujõulisi alternatiive (et tagatud oleks ka toodete ohutus) ja vajadusel tegemaks lisainvesteeringuid tehnoloogiatesse ja pakenditesse.
Riik peab looma vähendamiseesmärgid
Direktiiviga tahetakse oluliselt vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidukarpide ja joogitopside kasutamist. Selleks tuleb kehtestada riiklikud vähendamiseesmärgid, tehes seejuures müügikohtades kättesaadavaks alternatiivsed tooted või tagades selle, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei jagataks tasuta.
Kaubanduskoda nõustub, et vajalik on kehtestada ühtsed kriteeriumid vähendamaks plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist. Eelnõus pole aga välja toodud, millised need alternatiivsed lõpptarbijale kättesaadavad korduvkasutatavad tooted on. Lisaks tuleb eelnõu järgi tagada, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakutaks lõpptarbijale müügikohas tasuta. Nimetatud meetmetega kaasneb toote hinnatõus tarbijale, mis võib põhjustada müügi vähenemist.
Ühekordsetele plasttoodetele tuleb leida alternatiivid
Direktiiviga sätestatakse piirangud teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete turulelaskmisele, millele on turul saadaval alternatiivid. Keelustatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad, mis tuleb valmistada edaspidi kestlikumatest materjalidest. Ühekordselt kasutatavaid plastist joogipakendeid lastakse turule üksnes juhul, kui nende korgid ja kaaned jäävad külge kinnitatuks.
Hetkel ei ole veel selge, millised materjalid ja millised tooted (pakendid) lähevad plasttoodete direktiivi eelnõu mõistes kestlike alternatiivide alla. Veel ei ole ka kõikide ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul sobivamaid ja kestvamaid alternatiive. Samuti ei ole hetkel teada, millised oleksid võimalikud kaasnevad kulud ettevõtjatele.
Tootjale pannakse rahaline vastutus teavituse ja jäätmekäitluse eest
Direktiiviga kehtestatakse konkreetsed ja täiendavad nõuded tootjate rahalisele vastutusele, eeskätt teavituskampaaniate rahastamisel ja ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ka prügi koristamisel. Rahalise vastutuse kohaldamine mõjutab olulisel määral ettevõtjate kulusid. Samas ei ole teada, mis põhimõttel hakkab toimuma puhastamise, jäätmekäitlemise ja teadlikkuse tõstmisega seonduv kulude jagamine.
Kaubanduskoja arvamusega saab lähemalt tutvuda siin: