Ühingu organite koosolekuid saab pidada elektrooniliselt ja majandusaasta aruande võib esitada hiljem
Riigikogu võttis vastu eelnõu, millega laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata.
Kehtiva õiguse kohaselt on kõikide ühingute liikide (s.o aktsiaseltsi, osaühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse jt) organitel võimalik otsuseid vastu võtta nii-öelda tavalisel koosolekul, kus ollakse füüsiliselt kohal. Muul viisil, sh kasutades elektroonilisi võimalusi, on koosolekute pidamine ja otsuste vastuvõtmine juriidiliste isikute liigiti reguleeritud väga erinevalt.
Eelnõu eesmärk oligi kaotada põhjendamatud erinevused erinevate ühinguliikide vahel. Kaubanduskoda toetas seda eesmärki. Eelnõu varasemates etappides on arvestatud ka Kaubanduskoja ettepanekutega, mis muutsid eelnõuga kavandatavat selgemaks.
Millised on peamised muudatused?
Võimaldatakse täielikult või osaliselt elektroonilisi koosolekuid
Seadusesse luuakse üldine reegel, mille kohaselt võib iga juriidilise isiku organi liige osaleda ja hääletada organi koosolekul elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata. Selliselt võib koosolekul osaleda juhul, kui protsess toimub reaalajas kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil. Organi liikmel peab olema võimalus koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
Kaubanduskoja ettepanekul jõudis eelnõu seletuskirja ka selgem täpsustus, et juriidilise isiku organi liikmed saavad otsuseid teha nii osaliselt kui ka täielikult elektrooniliselt. Osaliselt elektrooniline tähendaks, et mõned organi liikmed saavad ikka viibida n-ö tavapärasel koosolekul. Juhul, kui ühing soovib, et füüsiliselt kuhugi kohale tulla ei saaks, tuleb see paika panna põhikirjaga. Lisaks saab ühing põhikirjaga täpsustada elektroonilise koosoleku korda või keelata selle võimaluse kasutamine üldse ära.
Ühtlustatakse otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata
Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata tähendab, et koosolekut kui sellist üldse ei toimu, vaid toimub üksnes otsuste eelnõude hääletamine. Selline võimalus on kehtivas regulatsioonis ette nähtud vaid osaühingutele, korteriühistutele, aktsiaseltsi nõukogule ning väga piiratult ka mittetulundusühingutele.
Tulevikus tekib kõikidel juriidilistel isikutel võimalus korraldada otsuste vastuvõtmine koosolekuid kokku kutsumata ning seda ühtlustatud viisil. Erinevatele ühingu liikidele sätestatakse küll täpsustavad nõuded, kuid üldjoontes hakkab otsuse vastuvõtmine toimuma nii, et koosoleku korraldaja saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel) kõigile organi liikmetele ning määrab tähtaja, mille jooksul peab liige esitama oma seisukoha. Seisukoha võib esitada samuti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Näiteks on mittetulundusühingutel edaspidi võimalik otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta häälteenamusega. Varem oli vajalik kõigi liikmete nõusolek, mistõttu oli sellisel viisil otsuste tegemise praktiliselt võimatu.
Ühingud võivad põhikirjaga sellist otsustamise korda täpsustada või üldse ära keelata.
Aktsiaseltsi ja osaühingu hääletamine enne koosolekut muutub lihtsamaks
Lisaks füüsilisele kohalviibimisele on täna nii osaühingul kui ka tavaaktsiaseltsil võimalik hääletada teatud otsuste eelnõusid enne koosolekut. Hääletada saab nende otsuste eelnõusid, mis on koostatud koosoleku päevakorrapunktide kohta. Hääletada saab elektrooniliste vahendite abil või aktsiaseltside puhul ka posti teel.
Edaspidi piisab hääle andmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist. Lisaks, kui praegu saab selliselt hääletada ainult juhul, kui seda on lubatud põhikirjaga, siis edaspidi tuleb vastav võimalus seadusest ja eraldi põhikirjas seda võimaldama ei pea. Küll aga võib põhikirjas võimalust piirata või välistada.
Muudetakse MTÜ üldkoosoleku dokumentide nõudeid
Kehtiva korra kohaselt tuleb mittetulundusühingu registriandmete muutmiseks saata registripidajale postiga originaalidena üldkoosoleku protokoll ja selle lisad, sh osavõtnute nimekiri. Kusjuures nimekiri peab olema allkirjastatud kõikide koosolekul osalenute poolt.
Muudatuste tulemusena allkirjastavad osavõtnute nimekirja ainult need, kes olid füüsiliselt kohal ning nimekirja võib registripidajale saata ärakirjana.
Pikendatakse majandusaasta aruannete esitamise tähtaega
Eriolukorrast tingitud piirangute tõttu pikendatakse ühingutele 2020. aasta majandusaasta aruannete esitamise tähtaega kuni oktoobri lõpuni.
Jõustatakse kiirkorras osa võõrandamisega seotud sätted
Lisaks jõustub koos eelnimetatud muudatustega ka osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu notariaalse vorminõude kaotamine. See on vajalik selleks, et praeguses kriisiolukorras saaks kapitali kiiremini ja lihtsamini kaasata.
Eelnõu koostamise tingimus küll märtsis kehtestatud eriolukord, kuid muudatused on rakendatavad ka tulevikus. Kõik muudatused jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Tutvu muudatustega SIIN.
