Ühtse turu erakorraliste meetmete paketist

19. septembril tuli Euroopa Komisjon (EK) välja uue kriisiohjeraamistikuga, mis kannab nime ühtse turu erakorraliste meetmete pakett. Selle eesmärk on säilitada tulevaste (võimalike) hädaolukordade korral kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine ning oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus. Riikide ühtse reageeringu vajalikkus tuleneb COVID19 pandeemia õppetundidest. Riikide reaktsioon pandeemiale tõi esile struktuursed puudused, mis takistasid ELil koordineeritud viisil tõhusalt reageerida. Ühepoolsed meetmed põhjustasid killustatust, süvendasid kriisi ja mõjutasid eelkõige VKEsid.
Sarnast olukorda soovitakse edaspidi vältida ja paremini valmis olla järgmise kriisi ennetamiseks ja sellele reageerimiseks. Paketi selgituseks on öeldud, et selle asemel, et tugineda igaks olukorraks eraldi kavandatud meetmetele, pakub ühtse turu erakorraliste meetmete pakett struktuurset lahendust kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumise säilitamiseks. See võimaldab tagada parema kooskõlastamise liikmesriikidega, aitab ennetada ja piirata võimaliku kriisi mõju EL tööstusele ja majandusele ning tagab Euroopale vahendid, mida Euroopa üleilmsed partnerid juba kasutavad, aga mida ELil veel ei ole.
Ühtse turu erakorraliste meetmete pakett täiendab olemasolevaid ELi kriisiohjealaseid seadusandlikke meetmeid - liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, samuti eeskirju, mille EL on kehtestanud konkreetsete sektorite, tarneahelate või toodete kohta, nagu tervishoid, pooljuhid või toiduga kindlustatus, ja millega juba nähakse ette sihipärased kriisile reageerimise meetmed.

Ühtse turu erakorraliste meetmete paketi põhipunktid
Pakett põhineb järgmisel neljal komponendil: 

nõuanderühm;
erandolukorra plaanimise raamistik;  
ühtse turu valvsusrežiimi raamistik;
ühtse turu hädaolukorrarežiimi raamistik

Lühidalt öeldes luuakse paketiga uus ühse turu kriisijuhtimise režiim, st uus mehhanism ühtse turu jälgimiseks, eri riskitasemete kindlakstegemiseks ja asjakohase reageerimise kooskõlastamiseks. See hõlmab mitut etappi – erandolukorra-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi. Esmalt võimaldab erandolukorra plaanimise raamistik EKl ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetus-võrgustiku, et suurendada valmisolekut. Seejärel, kui on kindlaks tehtud oht ühtsele turule, saab EK aktiveerida valvsusrežiimi. Kui tekib kriis, millel on ulatuslik mõju ühtsele turule, saab nõukogu aktiveerida hädaolukorrarežiimi. Luuakse EK ja liikmesriikide esindajatest koosnev nõuanderühm, et hinnata iga konkreetset olukorda ja soovitada kõige sobivamaid reageerimismeetmeid. Sellel on kogu protsessi vältel oluline roll.

Ettepanekud uute meetmete kohta ühtset turgu ähvardavate ohtudega tegelemiseks. 
Valvsusrežiimi ajal keskenduvad liikmesriigid koostöös EKga kindlakstehtud strateegiliselt oluliste kaupade ja teenuste tarneahelate jälgimisele ning strateegiliste reservide loomisele neis valdkondades. Kui hädaolukorra režiim on aktiveeritud, tagatakse vaba liikumine ühtsel turul keelatud piirangute musta nimekirja abil ning üldisemalt ühepoolsete piirangute tugevdatud ja kiire kontrollimise kaudu. EK võib ka soovitada, et liikmesriigid tagaksid kriisi seisukohalt oluliste kaupade kättesaadavuse, hõlbustades tootmisliinide laiendamist või kasutusotstarbe muutmist või kiirendades lubade andmist. Samuti võib EK soovitada liikmesriikidel jaotada valvsusrežiimi ajal kogutud strateegilised reservid sihipäraselt. Uusi eeskirju kohaldatakse ka selleks, et aidata EKl korraldada liikmesriikide nimel asjaomaste kaupade ja teenuste riigihankeid nii valvsus- kui ka hädaolukorrarežiimis.

Viimase abinõuna võetavate meetmete lubamine hädaolukorras. Erakorralistel asjaoludel ja üksnes siis, kui hädaolukorrarežiim on juba aktiveeritud, võib EK kasutada ka vahendeid, mis nõuavad eraldi aktiveerimist. Sellisel juhul võib EK esitada ettevõtjatele suunatud teabepäringuid, millele vastamise võib muuta kohustuslikuks. Samuti võib ta paluda neil vastu võtta kriisi seisukohalt oluliste toodete prioriteetseid tellimusi, mille ettevõtted peavad täitma või millest keeldumiseks peavad neil olema kaalukad põhjused. Lisaks tagab teatavate toodete kiirendatud turulelaskmine kiirema katsetamise ja akrediteerimise, sh vastavushindamise kaudu, et need oleksid kättesaadavad ka hädaolukorras. Selliseid erandeid lubavad eeskirjad on sätestatud eraldi ettepanekutes võtta vastu määrus ja direktiiv, millega muudetakse mitut tootepõhist reguleerivat korda ning mis lisatakse ühtse turu erakorraliste meetmete paketi määrusele.

Ühtse turu erakorraliste meetmete pakett hõlmab ettepanekut võtta vastu määrus ja direktiiv, mille eesmärk on muuta mitmes olemasolevas ELi valdkondlikus raamistikus sätestatud ühtlustatud õigusnorme. Praegu ei ole neis raamistikes ette nähtud võimalust teha hädaolukorras ühtlustatud õigusnormidest erandeid. Uute ettepanekute eesmärk on luua selline võimalus, muutes 14 direktiivi ja viit määrust. Nende 19 tootevaldkonna hulka kuuluvad näiteks masinad, väetised ja ehitusmaterjalid.  

Muudatused, mida soovitakse ühtse turu erakorraliste meetmete paketi ettepaneku abil asjakohastes raamistikes teha, hõlmavad järgmist:

• vastavushindamisel seatakse prioriteediks tooted, mille teavitatud asutused on määratlenud kriisi seisukohalt oluliste toodetena;
• riiklikel pädevatel asutustel võimaldatakse teatavatel tingimustel väljastada ajutisi lube kriisi seisukohalt olulistele toodetele, mis ei ole läbinud standardset vastavushindamismenetlust;
• tootjatele antakse hädaolukorras võimalus tugineda asjakohastele rahvusvahelistele ja riiklikele standarditele, kui harmoneeritud standardid puuduvad ja alternatiivsed standardid tagavad samaväärse ohutustaseme;
• EKle antakse võimalus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu vabatahtlikud või kohustuslikud ühised tehnilised kirjeldused kriisi seisukohalt oluliste toodete kohta;
• seatakse prioriteediks kriisi seisukohalt oluliste kaupade turujärelevalve.

Järgnevalt
Arutatakse ettepanekuid Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus. Pärast kaasseadusandjate poolt vastuvõtmist jõustuvad määrused kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse ühtse turu erakorraliste meetmete pakett ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse meetmed kriisi seisukohalt oluliste kaupade tarnimise ja kättesaadavuse hõlbustamiseks ühtse turu hädaolukorras ning muudetakse määruseid (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426 ja (EL) 2019/1009

Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL ning kehtestatakse vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve erakorralised menetlused ühtse turu hädaolukorras