UK suhtes uued rikkumismenetlused

22. juulil algatas Euroopa Komisjon (EK) Ühendkuningriigi (UK) vastu neli uut rikkumismenetlust põhjusel, et UK on jätnud täitmata suure osa Iirimaa ja Põhja – Iirimaa protokollist, mis on UK väljaastumislepingu lahutamatu osa.

Need menetlused ja nende põhjused on järgmised:

• UK ei järgi Põhja-Iirimaalt Suurbritanniasse liikuvate kaupade suhtes kohaldatavaid tolli- ega järelevalvenõudeid ega tee riskikontrolli.

See suurendab märkimisväärselt Põhja-Iirimaa kaudu toimuva salakaubaveo ohtu. Näiteks annab see kauplejatele võimaluse hoiduda kõrvale ELi õigusnormidest kaupade kolmandatesse riikidesse eksportimise keeldude ja piirangute kohta või tegeleda n-ö karussellpettustega ehk kaubelda kaubaga, mis on ELis ekspordiks deklareeritud, ent ei ole tegelikult tolliterritooriumilt Põhja-Iirimaa kaudu väljunud. 17. detsembril 2020 esitas Ühendkuningriik ühepoolse deklaratsiooni tagamaks Põhja-Iirimaa kaupadele „vaba juurdepääsu“ Ühendkuningriigi turule. EL nõustus Ühendkuningriigi ettepanekuga anda reaalajas „alternatiivsete vahendite“ kaudu „samaväärset“ teavet. Ühendkuningriik ei kogu aga senimaani Põhja-Iirimaalt Suurbritanniasse liikuvate kaupade kohta asjakohaseid ekspordideklaratsiooni andmeid. Samuti ei edasta ta nende kaupade liikumise kohta ELile teavet, mistõttu ei ole EL esindajatel võimalik nende kaupade üle järelevalvet teha.

• UK ei ole üle võtnud ELi õigusakti, millega kehtestatakse ELi üldised aktsiisinormid ja mida hakatakse kohaldama alates 13. veebruarist 2023. 

Liikmesriigid ja Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga pidid direktiivi üle võtma ja EKle ülevõtmismeetmetest teatama 31. detsembriks 2021. UK ei ole seda veel teinud. Aktsiisinormide rakendamata jätmine kujutab endast riski ELi eelarvele (aktsiis, mida kas ei koguta või kogutakse madalama määraga kui ELis). See risk on seotud aktsiisiga maksustatava kauba liikumisega Põhja-Iirimaale ja Põhja-Iirimaalt.

• UK on jätnud muude sätete hulgas teatamata alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi käsitlevate ELi õigusnormide ülevõtmisest.

Nende normidega aidatakse väike- ja käsitöötootjatel hõlpsamini madalamaid aktsiisimäärasid taotleda. Siin on põhjus sama, mis eelmises punktis – ülevõtmata direktiiv ja aktsiisinormide rekendamata jätmine. Kõrvalekaldumine ELi ühtlustatud aktsiisidest moonutaks ka konkurentsi nende kaupade tarnimisel ühtsele turule.

• UK ei ole suutnud rakendada e-kaubanduse käibemaksustamist käsitlevaid ELi norme,

iseäranis impordikäibemaksu ühe akna süsteemi (Import One-Stop Shop, IOSS). IOSS on erikord, mida ettevõtjad saavad kasutada alates 1. juulist 2021 imporditud kauba kaugmüügiga seotud käibemaksukohustuste täitmiseks. See võimaldab tarnijatel, kes müüvad ELis asuvatele ostjatele imporditud kaupa, mille väärtus ei ületa 150 eurot, ning elektroonilistel liidestel, mille kaudu müüakse sellist kaupa, deklareerida ja maksta käibemaksu ühe liikmesriigi maksuhalduri kaudu, selle asemel et end igas liikmesriigis, kuhu kaupa müüakse, eraldi registreerida. ELi tarbijate jaoks suurendab see läbipaistvust: kui nad ostavad kauba kas ELis või mujal asuvalt müüjalt või ühe akna süsteemis registreeritud platvormilt, moodustab käibemaks osa müüjale makstavast hinnast. Seni ei ole Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga võtnud IOSSi rakendamiseks vajalikke IT-meetmeid. ELile kaasneb sellega aga eelarverisk.

See rikkumismenetluse algatamine tähendab, et EK on saatnud Ühendkuningriigile kirjad, milles nõutakse UK ametiasutustelt, et nad võtaksid Iirimaa – ja Põhja – Iirimaa protokolli täitmiseks kiiresti vajalikud parandusmeetmed. UKl on nüüd kaks kuud aega kirjadele vastata. Pärast seda on Euroopa Komisjon valmis võtma täiendavaid meetmeid. Siis võib EK kaaluda, kas anda asi Euroopa Liidu Kohtusse. Protokolli artikli 12 lõike 4 kohaselt on Euroopa Kohtul kõik aluslepingutest tulenevad volitused, sealhulgas õigus määrata ühekordne või perioodiline karistusmakse.