Ülevaade haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 olulisimatest eesmärkidest
Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimisel on käimas uue haridusvaldkonna arengukava koostamise protsess aastateks 2021–2035. Haridusvalkonna arengukava on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Kava koostamisel on aluseks võetud mitmed varasemad uuringud, analüüsid ja visioonidokumendid, kaasatud on erinevaid huvigruppe haridusvaldkonna arengukava töörühmades ning avalike arutelude ja kaasamisürituste kaudu. Hea meel on tõdeda, et arengukava koostamisel on arvesse võetud ka mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid.
Arengukavas on seatud üldeesmärk, strateegilised eesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetena. Ülevaade antakse haridusvaldkonna praegusest olukorrast, poliitikasuundadest ja tegevustest ning sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Järgnevalt teeme ülevaate mõningatest olulisematest eesmärkidest ja planeeritavatest tegevustest, mis arengukava viimases tööversioonis sõnastatud on.
Arengukava võtab laiemalt kokku üldeesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm strateegilist eesmärki:
1. Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
Oluliste suundadena tuuakse välja ressursitõhusa õpeasutuste võrgu ja taristu arendamist, mis tagaks hariduse kättesaadavuse erinevatele sihtrühmadele ning pakuks kaasaegset õppekeskkonda. Selle saavutamiseks tuleb muuta vastutuse jagunemine keskhariduse tasemel selgemaks, andes enam vastutust riigile ja jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega. Koos vastutuse täpsustamisega tuleb korrastada alus-, põhi- ja keskhariduse rahastamissüsteem ning tulemus- ja kvaliteediraamistik.
Kaubanduskoja ettepanekul pööratakse järjest suuremat tähelepanu ka kutse- ja üldkeskhariduse lõimimisele ning plaanis on välja töötada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsioon ja välja arendada kutsevaldkondade tippkeskused. Samuti on ette võetud kõrgkoolide võrgu korrastamine ning arengukava seab eesmärgiks tagada optimaalne kutse- ja kõrgkoolide arv.
Lisaks tuuakse välja ka hariduse kättesaadavuse ja paindlike õpivõimaluste temaatika, et vähendada õppest väljalangemist. Selleks tuleb luua tingimused, mis võimaldaksid õppijal sujuvalt ja paindlikult liikuda haridustasemete ja -liikide vahel ning tööturule. See hõlmab endas võimalusi ka väiksematest osadest (lühematest õppekavadest) koosneva hariduse omandamist.
Arvesse on võetud ka kaubanduskoja poolt korduvalt välja toodud ettevõtlus- ja karjääriõppe olulisust ning jätkuvat vajadust selle tõhustamiseks ja arendamiseks. Samuti ka rohkemate võimaluste loomist selleks, et õppuritel oleks juba õpingute käigus senisest enam kokkupuuteid töömaailmaga. Lisaks on plaanitud ka keskhariduses rohkem praktiliste kutseoskuste andmine ning tehnoloogiaga seotud oskuste ja praktilist loodus- ja täppisteaduste ainete õppe arendamine.
Oluline osa haridussüsteemis on ka täiskasvanuharidusel ja elukestval õppel, seega plaanitakse parandada tingimusi ja võimalusi täiskasvanute pidevaks enesearendamiseks. Sealhulgas töötada välja ja rakendada kombineeritud rahastamismudel, mis hõlmab eri osapoolte vastutust.
2. Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud.
Siin on olulisel kohal mitu erinevat tegevussuunda. Üks neist on tõhusam nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. See tähendab, et õppimine on aktiivne ja koostööine kogu elu kestev protsess, milles õppija õpib õppima ja võtab oma õppimise eest vastutuse. Seejuures on arvesse võetud ka koja ettepanekut, et tuleb rakendada enam praktilist õpet, mis aitab õppuril paremini aru saad miks midagi õppida on vaja ning kinnistada omandatud teooriat.
Tähtsale kohale on seatud ka kaubanduskoja poolt väljatoodud haridussüsteemi valupunkt, milleks on kvalifitseeritud õpetajate ja õppejõudude järelkasv. Sellele leevendamiseks on plaanis välja töötada mitmeid meetmeid. Muuhulgas jätkata õpetajaameti populariseerimist ja suurendada selle nähtavust ning tõhustada haridustöötajate koostööd õppeasutuse sees ja õppeasutuste vahel ning mobiilsust eri tüüpi õppeasutustesse. Samuti tuleb soodustada õppejõudude, kutseõpetajate ja õpetajate lühiajalist stažeerimist ettevõtetes ning kaasata enam inimesi väljastpoolt haridussektorit, et õpetada praktilisi oskusi ja pakkuda töömaailma kogemusi. Tähelepanuta ei jää ka haridustöötajate konkurentsivõimeline töötasu.
3. Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.
Seda eesmärki toetavad ka mitmed juba eelnevad arengukavas märgitud tegevused, kuid eraldi pööratakse tähelepanu näiteks järgnevale. Plaanis on välja arendada ja rakendada kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja töömaailm. Selleks tuleb leppida kokku tööturu osaliste selgem roll ja vastutus, et tööturu osalised osaleksid aktiivselt ja sisuliselt hariduse ja töömaailma tõhusamal sidustamisel. Kavas on edasi arendada ja rakendada oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi ning reformida kutsesüsteemi. Sealhulgas plaanitakse minna üle kutsestandarditelt oskuste profiilidele, töötada välja oskuste hindamise kriteeriumid ja vahendid eri sihtrühmadele.
Soodustada soovitakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendada täiendus- ja ümberõppevõimalusi, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele. Seda toetavad näiteks pideva enesearendamise ja õppes osalemise ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondade populariseerimine. Plaanitakse luua meetmed õppijate hulgas väheatraktiivsete, kuid ühiskonnas vajalike ja suuremat lisandväärtust loovate erialade omandamiseks ning jätkata töökohapõhise õppe ja praktikasüsteemi arendamist.
Kaubanduskoja ettepanekul pööratakse suuremat rõhku ka ettevõtluspädevuste arendamisele kõikidel haridustasemetel ja -liikides, mis hõlmab endas ka ettevõtliku ellusuhtumise arendamist ning tuleb kasuks nii töös ettevõtja kui ka palgatöötajana. Lisaks plaanitakse kasvatada avatust innovatsioonile ning tõhustada nii riigisisest kui rahvusvahelist koostööd õppeasutuste ja tööturu vahel innovaatiliste arendustegevuste alal. Toetada hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaudu ettevõtete osalust globaalsetes väärtusahelates, sh tipptehnoloogiate loomisel ja kasutuselevõtmisel. Soodustada plaanitakse ka välisriikidest pärit õpilaste ja üliõpilaste kaasamist Eesti ühiskonda ja lõpetanute siirdumist Eesti tööturule. Seejuures tõhustada toetusmeetmeid (k.a eesti keele õpe kõrgemal kui A2 tasemel), et tipposkustega välisõppurid ja vilistlased jääksid püsivalt Eestisse.
Arengukavas on ka teemasid mida ei ole piisava põhjalikkusega käsitletud
Läbivalt on arengukavas toonitatud haridussüsteemi osapoolte, sh tööandjate, seniste rollide ja vastutuse ebaselgust. Selguse loomiseks tuuakse välja eesmärk leppida kokku tööturu osaliste selgem roll ja vastutus, et tööturu osalised osaleksid aktiivselt ja sisuliselt hariduse ja töömaailma tõhusamal sidustamisel.
Paraku jääb see aga ebakonkreetseks ning lihtsalt rolli ja vastutuse kokkuleppimisega ei ole ilmselt võimalik tagada formaalharidussüsteemi väliste oluliste osapoolte, sh erasektori, aktiivne ja sisuline panus. Seetõttu tegime ettepaneku töötada välja koostöö- ja motivatsioonimudelid, mis tagavad tööturu oluliste osapoolte aktiivse ja sisulise kaasamise haridussüsteemi (sh täiendus- ja ümberõpe) ja töömaailma tõhusasse sidustamisse. Seejuures tõhusamad praktikute kaasamise võimalused nii üldhariduskoolide õppetöös kui ka kutse- ja kõrgkoolide õppejõududena. Tuleks leida paindlikumad võimalused praktilise õppe läbiviimiseks ja rahastamiseks ettevõtetes ja ettevõtete poolt.
Kutseharidus vajab lisatähelepanu
Jätkuvalt toonitame ka kutsehariduse populariseerimise olulisuse temaatikat. Kuigi arengukavas tuuakse mitmed punktid, mis toetavad kutseharidust ja kutseoskuste arendamist, ei ole sellele teemale piisava konkreetsusega tähelepanu pööratud. Ametiõppe jätkuv populariseerimise ja ametite süsteemne tutvustamine on oluline tööstuse arengu seisukohalt. Sellega tuleb järjepidevalt tegeleda, et õpilastel oleks adekvaatne maailmapilt töömaailmast ja selle võimalustest.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 planeerimise protsessiga on võimalik tutvuda siin: https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035
