Ümbrikupalk kui keelatud vili

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tegevuse eesmärk on ettevõtete huvide esindamine ja kaitsmine, majanduse arenguks soodsa keskkonna loomine ja ettevõtluse läbipaistvaks muutmine. Eelkõige tähendab see motiveerivat ja stabiilset maksusüsteemi ning ausat konkurentsi.

Kahjuks levinud nähtus

Töötajatele maksuvabalt sularahas makstav tasu ehk nn ümbrikupalk on majanduses ja ühiskonnas olnud probleemiks juba kaua aastaid. Seda lihtsal põhjusel, et teatud olukordades on see majanduslikult kasulik nii tööandjale kui töövõtjale.

Ettevõttele tähendab see „kokkuhoidu“ töötasult makstavatelt maksudelt, mis on ebaseaduslik ja ebaaus nii riigi kui teiste konkureerivate ettevõtete suhtes. Esimesel juhul jääb riigil laekumata maksutulu, mida saab kasutada teedeehituseks, pensionite maksmiseks või arstiabiks. Teisel juhul käitutakse ülekohtuselt teiste ettevõtete suhtes, kes näiteks riigihanke pakkumusi esitades arvestavad kõigi seadusega ettenähtud maksudega ja kellel seetõttu pole lootustki hankeid võita ega tööd saada. On teada näiteid, kus seni ausameelselt tegutsenud ettevõtted on konkurentsis püsimise ja ellujäämise eesmärgil olnud sunnitud samuti ebaausale rajale astuma.

Töötaja „motivatsiooniks“ saada palka ümbrikus võib olla näiteks soov hiilida kõrvale lastele ettenähtud elatisraha maksmisest või saadavate sotsiaaltoetuste kaotamine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsist ümbrikupalkade leviku suhtes on jõutud järeldusele, et 2015.a sai ligikaudu 11% töötajatest ümbrikupalka. Maksu- ja Tolliamet hinnangul oli samal aastal „mustalt“ makstava palga tõttu riigile maksudena laekumata jäänud summa 158 miljonit eurot.

Kuidas olukorda parandada?

Samas on hea tõdeda, et viimastel aastatel on olukord ümbrikupalkade maksmise vastu võitlemise suhtes paranenud. Töötamise registri sisseseadmine on Eesti riigi kõige efektiivsemaid samme ümbrikupalkadega võitlemisel. Küll ei välista see olukorda, kus lisaks miinimumpalga lähedasele ametlikule palgale makstakse lisaks veel ümbrikupalka. Hinnanguliselt makstaksegi Eestis 80% ümbrikupalkadest taolise kombineeritud süsteemi alusel.

Palju on aidanud ka Maksu- ja Tolliameti  ja majanduspolitsei poolt korraldatavad kontrollreidid töötajate tuvastamiseks töökohadel ning ka nende ettevõtete kõrvaldamine riigihangetelt, kes vahele jäänud ümbrikupalkade maksmisega. Maksu- ja Tolliamet hakkas selle aasta aprillis oma kodulehel avaldama lisaks riigile tasutud maksudele ka ettevõttes töötavate inimeste arvu ja tasutud käibemaksu suuruse. Kõik see on muutnud Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks.

Teisalt annab riik signaale, mis nagu ei tähtsustaks ametliku palga saamist. Valitsus on käinud välja idee, mille järgi tuleks esimese pensionisamba suurus siduda lahti ametlikust palga suurusest. Sisuliselt tähendab see, et ümbrikupalk ei vähenda tulevikus saadava pensioni suurust, mistõttu pole töötajatel huvi ametliku palga suuruse suhtes. Kui eelmisel valitsusel oli võetud suund tööjõukulude ja tööjõumaksude järk-järgulise vähendamise suunas, siis praeguse võimukoalitsiooni poolt on selline tegevus tagasi pööratud ja Eesti jätkab Euroopa ühtede kõrgemate tööjõumaksudega.

Inimene on juba niiviisi loodud, et eelkõige mõtleb ta iseenda kasule ja heaolule. Seetõttu on liialt optimistlik loota tööandjate ja töötajate seaduskuulekuse ja ühiskondliku teadvuse kiirele kasvule, vaid ümbrikupalkade piiramiseks tuleb rakendada veelgi tõhusamaid administratiivseid meetmeid. Kuna ümbrikupalkade maksmine toimub sularahas, siis üheks võimaluseks on piirata sularaha käivet selliselt, et sularahatehingute toestamine muutuks keerulisemaks. Nii näiteks kehtestati 2012.a Taanis seadusega kord, mis keelab nii eraisikutel kui ettevõtetel tasuda sularahas arveid, mis on suuremad kui 10 000 Taani krooni (ca 1344 eurot). Kas sama või sarnast süsteemi võiks rakendada Eestis, vääriks riigi ja ettevõtjate ühist ja põhjalikku arutelu, mille tulemusena teha vajadusel seaduses vastavad muudatused.

Ajalugu on näidanud, et üldise käitumiskultuuri ja heaolu kasvades kaovad paljud pahed ühiskonnas justkui iseenesest.  Ümbrikupalkade puhul näitavad Euroopa Liidus läbiviidud uuringud, et probleem on suurem just Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja väiksem Lääne-Euroopa pikaajalisema ärikultuuriga maades. See, et ümbrikupalkade maksmine näitab Eestiski mõningat vähenemistrendi, sisendab lootust, et mitteametlikult maksatavate palkade osakaal väheneb tulevikus veelgi. Selleks on aga vaja ühtemoodi arusaamist ja pingutust nii riigilt, ettevõtjatelt kui igaühelt meist.

Artikkel ilmus esmakordselt Pärnu Postimehes 11. juulil 2017.

Toomas Kuuda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Pärnu esinduse juhataja