Universaalteenus laieneb mikro- ja väikeettevõtjatest üürnikele, kuid mitte keskmise suurusega ettevõtjatele

Riigikogu võttis 19. oktoobril vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab mikro- ja väikeettevõtjatele võimaluse osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena sarnaselt kodutarbijatega.

Vastu võetud seadusesse jõudsid ka mitmed kaubanduskoja ettepanekud. Näiteks on mikro- ja väikeettevõtjatest üürnikel lubatud kasutada universaalteenust ning teatud määral muutusid selgemaks ka mikro- ja väikeettevõtja kriteeriumid. Samas ei leidnud toetust koja ettepanek võimaldada universaalteenust kasutada keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel.

Mikro- ja väikeettevõtja kriteeriumid ei ole endiselt selged
Elektri universaalteenust on lubatud kasutada ettevõtjal, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Kaubanduskoda tegi eelnõu menetlemise käigus riigikogule ettepaneku tuua seaduses või seletuskirjas täpsemalt välja, kuidas toimub nende kriteeriumite hindamine.

Riigikogu majanduskomisjon võttis osaliselt kaubanduskoja ettepanekut arvesse ning lisas seadusesse põhimõtte, et kriteeriumite kontrollimisel peab müüja lähtuma eelnenud aasta majandusaasta aruandes toodud käibe- ja bilansimahust ning täistööajale taandatud töötajate arvust. Kui töötajate arv on võrreldes eelmise majandusaasta aruandega muutunud, siis tuleb töötajate arvu määramisel võtta aluseks töötamise registris toodud täistööajale taandatud töötajate arv.

Kaubanduskoja jaoks on endiselt ebaselge, kuidas on müüjal võimalik saada usaldusväärseid andmeid täistööajale taandatud töötajate arvu kohta. Maksu- ja Tolliamet avalikustab kord kvartalis tööd tegevate isikute arvu, kuid see number ei näita täistööajale taandatud töötajate arvu. Maksu- ja Tolliameti avaldatavas arvus sisalduvad ka näiteks võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad inimesed, kelle puhul ei ole töökoormus teada.

Samas on nüüd selge, et kui töötaja on emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel, aja- või asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel, siis ei kajastu need töötajad Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatavas tabelis. Ehk neid töötajaid ei võeta arvesse mikro- ja väikeettevõtja kriteeriumite kontrollimisel.

Hetkel on vastuseta aga küsimus, kas ja kuidas on võimalik äriregistrist saada automatiseeritult andmeid nende mikro- ja väikeettevõtjate kohta, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi.

Meile ei ole ka teada, kas müüja peab eelnevaid kriteeriume kontrollima üksnes lepingu sõlmimisel või ka lepingu kehtivuse jooksul. Kui see kohustus on ka lepingu kehtivuse ajal, siis peab müüja hakkama uuel aastal sisuliselt iga päev kontrollima neid kriteeriume, sest ettevõtja võib iga päev esitada oma eelmise majandusaasta aruande, kus sisalduvad mikro- ja väikeettevõtja kriteeriumid.

Universaalteenust saavad kasutada ka üürnikud
Koja ettepanekul lisandus seadusesse põhimõte, et universaalteenust saavad kasutada ka isikud, kes ostavad elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks mikro- ja väikeettevõtjatele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses. See tähendab, et mikro- ja väikeettevõtjad, kes üürivad kinnisvara ning elektrilepingu on sõlminud üürileandja, saavad universaalteenust kasutada. Eelnõu esialgses versioonis puudus selline võimalus.

Keskmise suurusega ettevõtted ja suurettevõtted ei saa universaalteenusest kasutada
Kaubanduskoda tegi riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et ka keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad saaksid soovi korral kasutada universaalteenust. See ettepanek ei leidnud riigikogu toetust.

Jõustumise aeg ei ole teada
Äritarbija elektri universaalteenuse muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada, kuid suure tõenäosusega jõustuvad muudatused oktoobri lõpus või novembri alguses.

Elektrituruseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda SIIN.
Kaubanduskoja varasemad ettepanekud riigikogu majanduskomisjonile leiab siit