Uued tollimaksud terasele
Terasega on probleeme, seda nii meie, Eesti ettevõtetel, kui mujal Euroopa Liidus (EL). Meil on suureks probleemiks terase kui tooraine vähesus ja seniste tarneahelate (Venemaalt, Valgevenest) katkemine. Euroopa Komisjonil (EK) on probleemid aga hoopis teised. EK soovib, et EL-s säiliks terasetootmine kui tööstusharu. Ohuna näeb EK aga Hiina ristsubsideerimist. Sedakorda Indoneesias. Selle vastuabinõuna kehtestas EK eelmisel nädalal (16.03.2022) subsiidiumivastase tollimaksu Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile. Indiale kehtestati 7,5%, Indoneesiale aga 21% suurune subsiidiumivastane tollimaks, ning seda lisaks 2021. aasta novembris kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule, mis on India puhul 13,9–35,3% ja Indoneesia puhul 10,2–20,2%. Mõlemad tollimaksud koos pakuvad ELi terasetööstusele üle 40% suurust kaitset ebaõiglaste, kaubandust moonutavate eeliste vastu, mida on võimaldatud Indoneesiast ja Indiast imporditavatele terasetoodetele.
Sellise tollimaksu kehtestamisega reageerib EL üliolulise tooraine kaubandust moonutavatele ekspordipiirangutele, mis on seotud Hiinast saadava rahastamisega. EL astub vastusamme keerukale subsideerimisskeemile, mis on välja töötatud ELi suunatud ekspordi jaoks ja mis seisneb Indoneesiale pakutavas Hiina-poolses soodusrahastamises. Kui EL neid parandusmeetmeid ei võtaks, satuks ohtu tema suutlikkus toota roostevabast terasest lehtvaltstooteid, mida kasutatakse laialdaselt ehituses, energiaseadmetes, taristus, tarbekaupades ja sõidukites. Kehtestades tollimaksu Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodetele, kasutab EL täiel määral ära olemasolevaid kaubanduse kaitsevahendeid, et tõrjuda uusi kaubanduse moonutamise võtteid.
Kolmandate riikide vaheliste üha keerukamaks muutuvate subsideerimiskokkulepetega on vaja tegeleda selleks, et säiliks ELi tööstusharu. Käesoleval juhul soovib Indoneesia, kes on üks maailma suuremaid niklimaagi tootjaid, mitte lihtsalt seda haruldast toorainet eksportida, vaid luua rohkem lisaväärtust. Selleks arendab ta järgmise etapi tööstust. Kuna selleks on vaja suuri investeeringuid, tegi Indoneesia Hiinale ettepaneku kasutada selleks soodustingimustel rahastamist, mida pakutakse Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames. Vastutasuks võimaldas Indoneesia Hiinale odavat niklimaaki keeruka süsteemi kaudu, kuhu kuulvad ka ekspordipiirangud. ELi tööstusharu ei ole mõjutanud mitte ainult imporditava roostevaba terase subsideerimine, vaid ka Indoneesia turu kui niklimaagi allika täielik sulgemine Indoneesia enda roostevaba terase tootmise huvides.
See on juba teine kord, kui EL võtab meetmeid Hiina ristsubsideerimise vastu. 2020. aasta juunis kehtestas EL meetmed Hiina uuenduslike subsiidiumide vastu Egiptuse erimajandustsoonides tegutsevatele Hiina äriühingutele ja ühisettevõtetele, kes toodavad klaaskiust kangaid ja klaaskiudtooteid.
EL püüab Indoneesia tooraine ekspordipiiranguid kõrvaldada ka laiema vaidlusega, mis on antud lahendamiseks Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile kehtestatud meetmed ei ole ELil ainsad, vaid neid on kehtestatud ka Hiinale ja Taiwanile. Hiinale on määratud tollimaks vahemikus 24,4–25,3% ja Taiwanile vahemikus 0–6,8%.